Kui kõrkjad tuules

Las ma hingan su armastust... Hoian peos ja südames. Luba end tunda.
Kui lähedal on lahkumise hetk.
Siis ma hingan sind endasse, su lõhna ja sõnatu vaikuse. Täitmaks mu enda südant. Et see valu ei kaoks, kui pöörad ringi ja lähed.
Hoian oma õlgadel jahtuvat embust.
Tahtmatus sulgeb suu.

Olen tuul kõrkjais.
Sahina keeles rääkimas ööst, mida ei tulnudki.
Merevahust torbikud rannaklibus värisemas.
Puhun need ebalema ja piitsutan laineid tagant.

Sest sina ei lasknud mind oma armastust tundma.
Kaduvikku kukkuv aeg tuhmub.
Katsun varbaga vett.
Tuul pöördub mu vastu.
Pimedus on valvel.
Ja uni on külm.
Unes külmem veel.

Vesi saab vagaks.
Ainult kergelt kiikuvad kõrkjad,
sosin.