Täiskuu kulg läbi hiire ja nuikapsaste
Astun läbi vihmatriipude Selveri poole. Uksed sahisevad lahti ja avaneb teine maailm - tarbijakülluslik, ülepingutatult rõõmsa-meloodiline, täidetud eri liikumisega inimesi. on neid, kes kulgevad rahus - tööpäev on läbi, kiire jäi kuskile mujale; ja neid, kes tõttavad - toidukäru kiirus ületab lubatut; pere ootab kärsitult ja koju jõudmine on pea elu ja surma küsimus. Mul on aega. :)
Leian end puuviljade ja juurikate väljapaneku juurest. Nuikapsas, mu armas! Hind pole teab mis odav, kilo jääb pisut alla kahte eurot, aga kui üks asi on maitsemeelele (rääkimata figuurile) hea, siis tuleb seda ju tarbida. Valin sellised tennisepalli suurused isendid - pole karta, et sisu on puitunud - ja laon nad võrkkotti. Kaks, kolm... oo, see on tegelikult hea mõte! - laon neid kotti kokku kuus, sest pooled viin tervenevale sõbrannale külakostiks. Patuvaba 0 kalorit.
Olen endaga rahul ja hakkan juba kaalu-hinnasildi masina poole pöörduma kui märkan, et üks mees taskeerib nuikapsaid ja mind, uurib siis, et on need ka head? mismoodi tarbida? Ütlen, et valigu sellised pihku mahuvad isendid ja koorigu nagu õuna või kartulit. Maitseb nagu melon.
Saan heakskiitva peanoogutuse osaliseks. Ehk uus nuikapsa-usuku pööranu?
Liigun edasi. Takerdun ahjusoojade saiade lõhnadesse. No täitsa meeldiv takistus, aga siis ei maksa kuulutada, et me selline kohev rahvas oleme, kui ise keset poodi muudkui küpsetavad... Langen tumeda ciabatta lõksu, sellise, mis soojana eriti hästi maitseb. Muudkui murrad palu ja... Eks siis tuleb jälle lõivu maksta ja taljet rõhutav kleit kappi seisma riputada. (asi pole nii hull, ma ütlen)
Aga jah, edasi tõmbab mind piimatoodete riiul ja Alma Kreeka jogurt. Otse loomulikult pole see see, mida mekkisin Kreetal, eks tähevahe on ka, aga ma ostan seda kaks topsi.
Siirdun iseteeninduskassasse, ostukontrolli ei tule, maksan ja pöördun ning põrkun pea et jopelukkupidi kokku tolle sama uue nuikapsa huvilisega. Veits selline kõhklev: seda... et mida kreeka jogurtiga annab teha?
Esimene mõte - ahistaja?! me too?! Selgroog sirgu: Kas tulistan kohe puusalt paar retsepti?
Silmitsen nüüd seda me-too-ahistaja-tüüpi lähemalt. No pealt 40 on ta kindlasti. Hallid selged silmad. Ei ole pikk ja pole ka peenike. Selline, keda tavaliselt keskmisteks tembeldatakse. Statistiliselt keskmine eestlane, keskmine sissetulek, keskmine... No tühja ka, tükki see küljest ei võta, kiiret pole - lähme!
Ega kuskile polegi minna - söökla, mis õhtuti kohvikuks muutub, on pooltäis. Kumbki tellib letis kohvi - jah, hoolimata, et protsesti avaldati, et tema teeb välja - ostan ma oma latte ise. Tüürime tassidega kahesesse lauda. Kõrvallauas sööb kolmeliikmeline pere õhtust. No ka nii võib - kodus saab siis pühenduda söögitegemise asemel näiteks... perele.
Et siis kreeka jogurt. No sobib hästi näiteks leivasupi peale vahukoore törtsu asemel, või tambid marjad pisut püdelamaks ja segad jogurtisse - igati tervislik! Või mu eriline lemmik: jogurt + kaneel + kakao + lusikatäis mett. Teinekord näpuotsatäis ingverit ka. Mõõõõ-nus! Noh ja võib mujale ka sekka sutsata. Kõik.
Nuikapsa-me-too-mees rüüpab oma kohvi ja on vait.
Mida ma siin teen? Ammendanud oma jogurti retseptide live-esitluse, tõusen, jättes lauale pool tassi kohvi, sest see on leige, aga mina eelistan kuuma. Kena õhtut ja ma olen läinud. Nagu kohevust koguv tuul õues - vihm on üle, aga tuul käperdab juustest alates mu läbi, laperdab sallis ja ilmselgelt on kingavalik täna vale valik.
Mu pisike Punane on nii turvaline. Käivitan mootori ja pööran parklast kodu poole.
Hilisõhtune aurav kohvi ja ikka veel hõrk ciabatta. Põrandalambi soe ja tihe valgus, mida elavdan küünaldega - nauding. Nauding teeb julgeks ja ma saadan, olgugi et igat teksti teele suunates väriseb hiir mu sees: vastab või ei vasta?, A-le sõnumi. Vastab. Või ei vasta. Vastab. Või ei vasta. Vastabki!
Kuidas vaid suudaks teisele selgeks teha, et selles enesekindluse raudrüüs kükitab paar suuri kartlikke silmi? Et see rüü on vaid kaitsekilp ükskõiksuse, valu ja truudusetuse vastu? Sõnumid lendavad kui pehmetipulised nooled, kedagi riivamata, läbi torkamata, ent ikkagi kuidagi ... puutetundlikena. See suuresilmne hiir...
Sirvin arvutis inglise keele kursuseid. Soov on oma roostes olevat väljamaa keelt puhastada, õlitada, läikima lüüa. Pakkujaid on uhkelt, katsu sealt omale täpselt sobiv leida. Skrollin ja skrollin ja ajan mõtteid ühe suuremaks ning sogasemaks. Isegi individuaalne õpetamine oleks sobiv variant või keeleõpe keelekeskkonnas. Täna ei leia, homme siis ehk komistan õige kursuse otsa.
Uni hiilib õhtusse. Voodi on kallis koht. Ehkki pooltund hiljem selgub, et uni on mu hüljanud. Istun, tekk kurgu all ja pööran raamatulehti. Möödub tund, siis teine. Vahetan asendi märksa magaja-sõbralikumaks. Piilun kella. Oh-oo! Loen raamatu läbi. Magatud tunde saab lõpuks kokku kolm. Enne nappi unne suikumist jõuan mõelda, et igaüks kaevab oma augud ise, mõni lihtsalt uuristab tasa omaette, mõni kutsub kõlava häälega abiväge lisaks.
Ja mõnele tee või plakat käes selgeks, et... ja siis see täiskuu. Sihin sõrmega Kuu suunas - just tema ajab tujud kelgutama ja teod laperdama ja üleüldse... Sumbun märkamatult Kuu taha.
Armastusega,
Jo ❤
PS ma kardan hiiri! kõik oleks palju okeim, kui neil poleks saba, sest mu meelest saba on just see, mis hiir hirmsaks teeb
Leian end puuviljade ja juurikate väljapaneku juurest. Nuikapsas, mu armas! Hind pole teab mis odav, kilo jääb pisut alla kahte eurot, aga kui üks asi on maitsemeelele (rääkimata figuurile) hea, siis tuleb seda ju tarbida. Valin sellised tennisepalli suurused isendid - pole karta, et sisu on puitunud - ja laon nad võrkkotti. Kaks, kolm... oo, see on tegelikult hea mõte! - laon neid kotti kokku kuus, sest pooled viin tervenevale sõbrannale külakostiks. Patuvaba 0 kalorit.
Olen endaga rahul ja hakkan juba kaalu-hinnasildi masina poole pöörduma kui märkan, et üks mees taskeerib nuikapsaid ja mind, uurib siis, et on need ka head? mismoodi tarbida? Ütlen, et valigu sellised pihku mahuvad isendid ja koorigu nagu õuna või kartulit. Maitseb nagu melon.
Saan heakskiitva peanoogutuse osaliseks. Ehk uus nuikapsa-usuku pööranu?
Liigun edasi. Takerdun ahjusoojade saiade lõhnadesse. No täitsa meeldiv takistus, aga siis ei maksa kuulutada, et me selline kohev rahvas oleme, kui ise keset poodi muudkui küpsetavad... Langen tumeda ciabatta lõksu, sellise, mis soojana eriti hästi maitseb. Muudkui murrad palu ja... Eks siis tuleb jälle lõivu maksta ja taljet rõhutav kleit kappi seisma riputada. (asi pole nii hull, ma ütlen)
Aga jah, edasi tõmbab mind piimatoodete riiul ja Alma Kreeka jogurt. Otse loomulikult pole see see, mida mekkisin Kreetal, eks tähevahe on ka, aga ma ostan seda kaks topsi.
Siirdun iseteeninduskassasse, ostukontrolli ei tule, maksan ja pöördun ning põrkun pea et jopelukkupidi kokku tolle sama uue nuikapsa huvilisega. Veits selline kõhklev: seda... et mida kreeka jogurtiga annab teha?
Esimene mõte - ahistaja?! me too?! Selgroog sirgu: Kas tulistan kohe puusalt paar retsepti?
Silmitsen nüüd seda me-too-ahistaja-tüüpi lähemalt. No pealt 40 on ta kindlasti. Hallid selged silmad. Ei ole pikk ja pole ka peenike. Selline, keda tavaliselt keskmisteks tembeldatakse. Statistiliselt keskmine eestlane, keskmine sissetulek, keskmine... No tühja ka, tükki see küljest ei võta, kiiret pole - lähme!
Ega kuskile polegi minna - söökla, mis õhtuti kohvikuks muutub, on pooltäis. Kumbki tellib letis kohvi - jah, hoolimata, et protsesti avaldati, et tema teeb välja - ostan ma oma latte ise. Tüürime tassidega kahesesse lauda. Kõrvallauas sööb kolmeliikmeline pere õhtust. No ka nii võib - kodus saab siis pühenduda söögitegemise asemel näiteks... perele.
Et siis kreeka jogurt. No sobib hästi näiteks leivasupi peale vahukoore törtsu asemel, või tambid marjad pisut püdelamaks ja segad jogurtisse - igati tervislik! Või mu eriline lemmik: jogurt + kaneel + kakao + lusikatäis mett. Teinekord näpuotsatäis ingverit ka. Mõõõõ-nus! Noh ja võib mujale ka sekka sutsata. Kõik.
Nuikapsa-me-too-mees rüüpab oma kohvi ja on vait.
Mida ma siin teen? Ammendanud oma jogurti retseptide live-esitluse, tõusen, jättes lauale pool tassi kohvi, sest see on leige, aga mina eelistan kuuma. Kena õhtut ja ma olen läinud. Nagu kohevust koguv tuul õues - vihm on üle, aga tuul käperdab juustest alates mu läbi, laperdab sallis ja ilmselgelt on kingavalik täna vale valik.
Mu pisike Punane on nii turvaline. Käivitan mootori ja pööran parklast kodu poole.
Hilisõhtune aurav kohvi ja ikka veel hõrk ciabatta. Põrandalambi soe ja tihe valgus, mida elavdan küünaldega - nauding. Nauding teeb julgeks ja ma saadan, olgugi et igat teksti teele suunates väriseb hiir mu sees: vastab või ei vasta?, A-le sõnumi. Vastab. Või ei vasta. Vastab. Või ei vasta. Vastabki!
Kuidas vaid suudaks teisele selgeks teha, et selles enesekindluse raudrüüs kükitab paar suuri kartlikke silmi? Et see rüü on vaid kaitsekilp ükskõiksuse, valu ja truudusetuse vastu? Sõnumid lendavad kui pehmetipulised nooled, kedagi riivamata, läbi torkamata, ent ikkagi kuidagi ... puutetundlikena. See suuresilmne hiir...
Sirvin arvutis inglise keele kursuseid. Soov on oma roostes olevat väljamaa keelt puhastada, õlitada, läikima lüüa. Pakkujaid on uhkelt, katsu sealt omale täpselt sobiv leida. Skrollin ja skrollin ja ajan mõtteid ühe suuremaks ning sogasemaks. Isegi individuaalne õpetamine oleks sobiv variant või keeleõpe keelekeskkonnas. Täna ei leia, homme siis ehk komistan õige kursuse otsa.
Uni hiilib õhtusse. Voodi on kallis koht. Ehkki pooltund hiljem selgub, et uni on mu hüljanud. Istun, tekk kurgu all ja pööran raamatulehti. Möödub tund, siis teine. Vahetan asendi märksa magaja-sõbralikumaks. Piilun kella. Oh-oo! Loen raamatu läbi. Magatud tunde saab lõpuks kokku kolm. Enne nappi unne suikumist jõuan mõelda, et igaüks kaevab oma augud ise, mõni lihtsalt uuristab tasa omaette, mõni kutsub kõlava häälega abiväge lisaks.
Ja mõnele tee või plakat käes selgeks, et... ja siis see täiskuu. Sihin sõrmega Kuu suunas - just tema ajab tujud kelgutama ja teod laperdama ja üleüldse... Sumbun märkamatult Kuu taha.
Armastusega,
Jo ❤
PS ma kardan hiiri! kõik oleks palju okeim, kui neil poleks saba, sest mu meelest saba on just see, mis hiir hirmsaks teeb
Kommentaarid
Postita kommentaar