Pudeneb

 Tunne, kuidas elu mu ümbert mureneb. Päevad tilguvad kui katkisest kraanist ühtlaselt minevikku, töö mõraneb, suhted killustuvad. Mõnest suhtest ongi juba saanud tolm. 

Palav tuul kuivatab nahka ja muudab juuksed kõrkjaks. 

Mu elu pudeneb jasmiiniõielehtedena tänavale, kust tuul või luud selle prahiks tembeldatuna ära pühib. Kõik. Lihtsalt - oli kord. Kui jääb seegi.

Head sõnad on kaotanud kõnevõime ja halb turtsub end igal võimalikul moel ligi - on see siis e-kiri, telefonikõne või kellegi kolmanda jutt.

Nii see on. Ring käib ringi, katkemiseni pingul, oodates vabastust, et pinge kaoks. Plaks!

Tükid kukuvad ja keegi ei pane tähele. Uus ring on ootel. 

Suvi lõhnab liiva ja  asfaldi järele. Tuhmkollane päike kui amulett vines linna kohal.

Hoian end kui mõradega portselankruusi, mida kasutada ei saa, ja viin selle linnast ära. Sinna, kus hommikud on veel kuldsed ja meri joob jälgedest; kus ämblikuniit on kastehelmeid täis ja aega on vaid pilvi vahtida. Sellest tassist sai kunagi joodud.

Kild punase pojengiõiega, kui kõik mu ümber pudeneb.

 🧡 Jo

  

Pildi lõi DALL-E