Kuidas on, kui kuri on
Kõigepealt kirun ma ennast: va blond, kontrollinud siis või küsinud üle!
Väisasin laupäeval FEBi kauplust, sooviga omandada loputuskastile uus nupp - vanal oli lihtsalt tükk puudu, umbes nii nagu kruusil, millest kild väljas, aga sellest joomist ei sega. Paraku ma väsisin sellest vigasest nupust. Seda enam, et santehnik, kes mu loputuspaaki käis uudistamas, soovitas, et neid nuppe on saada, aga mitte kõigis santehnika kauplustes. Nii leidsin ma siis FEBi. Teenindaja viskas pilgu mu mobiilis olevale fotole katkisest nublakast ja klõbistas siis arvutis: neid on 2 tükki, kahjuks teise poes ja see on laupäeval kinni. Kui kunde soovib, tellime siia kauplusesse ja teisipäeval saab kätte.
Võtsin siis täna teekonna ette - olgu mainitud, et suvel ma töökohas auto parkimist ei kasuta, liigun ühistranspordiga - sõitsin bussiga Mustamäele. Kaupluses käis poolvilgas tegevus: klienditeenindajad, valgetes triiksärkides, lipustatud - asjatasid kundedega ja mina, tellimuspaber näppus, jäin ootama, et millal neist mõni vabaneb. Minutid muudkui venisid ja venisid ja asjalike nägudega klienditeenindajaid sõelus uksest sisse ja uksest välja. Egas midagi, noppisin oma nuti lahti ja monitoorisin, mis maailmas uut ja põnevat. Veerand tundi monitoorisin. Siis sain leti ette. Olete kindel, et see tulnud on? - Nii öeldi, et teisipäeval on. Kõigepealt sooritasin makse ja siis pidin jääma ootama. Helistati ja telliti see nupp siis müügisaali. Oodata tuli nii palju, et minu taga seisnud naisterahvas edastas oma soovi ja ma sain põhjaliku ülevaate 140cm pikkustest vannidest. Siis sain oma nupu kätte. Pakend kotti ja padavai bussipeatusesse ja tööle tagasi.
Õhtul, koju jõudes, korraldasin kõige pealt esmast tähelepanu nõudvaid vajadusi õhtusöök sealhulgas. Ja siis saabus pidulik hetk. Ikka ise tahad ju asju teha ja mitte mingi pikaküüneline "mina vä?" isend.
Tutkit! Sain vana nupu kenasti peal, aga see uus, pakendist juba välja võetud, ei passi avausse.
Muidugi, minul on IDO, aga uus on IFÖ.
Mis ma tegin? Seda mida sellises olukorras ikka tehakse - vandusin. Kirusin. Manasin. No miks see esimene klienditeenindaja ei süüvinud tehtud fotosse põhjalikumalt, et katkine on poolkuukujuline, mitte üleni ovaal? Urrrrrrr! Urrrrrrrr! Urrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr!
Edasi? Edasi on nii, et mimm sõidab hommikul otsejoones - ikka ühistranspordi teenust kasutades - FEBi ja katsub teha vahetuskaupa. Ja kui see ei õnnestu, siis ei väisa FEBi enam mitte kunagi, on õnnetu ja vihkab iga üleolevat lipsustatud klienditeenindajat.
Taha siis veel iseseisev olla ja ise hakkama saada. Oh, maailm, teeks vahepeal peatuse?
Jo,
kurine
tigene
kurblik ka
// Täna.
Mimm ei sõitnudki hommikul otsejoones poodi vaid tööle. Tegi kõne, seletas asja ära. Lipsustatud klienditeenindaja (no ma arvan, et tal lips ikka ees oli) ütles, et tellib õige nublaka homseks ja ma pean siis vale nublakaga uuesti poodi minema.
Õhtu kinos. Muumia. Teema - kurjus.
Ma tahaks vahelduseks headuse poolel võidelda. Homme? Mhmh.
Jo.
armastusega ❤
Väisasin laupäeval FEBi kauplust, sooviga omandada loputuskastile uus nupp - vanal oli lihtsalt tükk puudu, umbes nii nagu kruusil, millest kild väljas, aga sellest joomist ei sega. Paraku ma väsisin sellest vigasest nupust. Seda enam, et santehnik, kes mu loputuspaaki käis uudistamas, soovitas, et neid nuppe on saada, aga mitte kõigis santehnika kauplustes. Nii leidsin ma siis FEBi. Teenindaja viskas pilgu mu mobiilis olevale fotole katkisest nublakast ja klõbistas siis arvutis: neid on 2 tükki, kahjuks teise poes ja see on laupäeval kinni. Kui kunde soovib, tellime siia kauplusesse ja teisipäeval saab kätte.
Võtsin siis täna teekonna ette - olgu mainitud, et suvel ma töökohas auto parkimist ei kasuta, liigun ühistranspordiga - sõitsin bussiga Mustamäele. Kaupluses käis poolvilgas tegevus: klienditeenindajad, valgetes triiksärkides, lipustatud - asjatasid kundedega ja mina, tellimuspaber näppus, jäin ootama, et millal neist mõni vabaneb. Minutid muudkui venisid ja venisid ja asjalike nägudega klienditeenindajaid sõelus uksest sisse ja uksest välja. Egas midagi, noppisin oma nuti lahti ja monitoorisin, mis maailmas uut ja põnevat. Veerand tundi monitoorisin. Siis sain leti ette. Olete kindel, et see tulnud on? - Nii öeldi, et teisipäeval on. Kõigepealt sooritasin makse ja siis pidin jääma ootama. Helistati ja telliti see nupp siis müügisaali. Oodata tuli nii palju, et minu taga seisnud naisterahvas edastas oma soovi ja ma sain põhjaliku ülevaate 140cm pikkustest vannidest. Siis sain oma nupu kätte. Pakend kotti ja padavai bussipeatusesse ja tööle tagasi.
Õhtul, koju jõudes, korraldasin kõige pealt esmast tähelepanu nõudvaid vajadusi õhtusöök sealhulgas. Ja siis saabus pidulik hetk. Ikka ise tahad ju asju teha ja mitte mingi pikaküüneline "mina vä?" isend.
Tutkit! Sain vana nupu kenasti peal, aga see uus, pakendist juba välja võetud, ei passi avausse.
Muidugi, minul on IDO, aga uus on IFÖ.
Mis ma tegin? Seda mida sellises olukorras ikka tehakse - vandusin. Kirusin. Manasin. No miks see esimene klienditeenindaja ei süüvinud tehtud fotosse põhjalikumalt, et katkine on poolkuukujuline, mitte üleni ovaal? Urrrrrrr! Urrrrrrrr! Urrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr!
Edasi? Edasi on nii, et mimm sõidab hommikul otsejoones - ikka ühistranspordi teenust kasutades - FEBi ja katsub teha vahetuskaupa. Ja kui see ei õnnestu, siis ei väisa FEBi enam mitte kunagi, on õnnetu ja vihkab iga üleolevat lipsustatud klienditeenindajat.
Taha siis veel iseseisev olla ja ise hakkama saada. Oh, maailm, teeks vahepeal peatuse?
Jo,
kurine
tigene
kurblik ka
// Täna.
Mimm ei sõitnudki hommikul otsejoones poodi vaid tööle. Tegi kõne, seletas asja ära. Lipsustatud klienditeenindaja (no ma arvan, et tal lips ikka ees oli) ütles, et tellib õige nublaka homseks ja ma pean siis vale nublakaga uuesti poodi minema.
Õhtu kinos. Muumia. Teema - kurjus.
Ma tahaks vahelduseks headuse poolel võidelda. Homme? Mhmh.
Jo.
armastusega ❤
Kommentaarid
Postita kommentaar