Ühe õhtu mõttepõim
Imen loodusliku koostisega köhapastille. Suu on aed-liivatee taime maitset täis. Huvitav, kas seda lehmad ostaksid?
Pakend lubab, et nende tablettide lutsimine aitab röga lahtistada ja kergendab väljaköhimist. Ootame, vaatame. Aga see pika vinnaga köha vajab hetkel tõesti minu tähelepanu. Teadjamad väidavad, et mul on väljaütlemata asju, sestap need köhahood käivad. Ja kui ma välja ütelda-karjuda ei saa, piisab kirjutamisest. Nii siis, kõigepealt annan ma teada, et ... Aga ei!
Kõik pole avalikustamiseks. See, mis vajab välja ütlemist, ütlen välja läbi käsitsi kirjutamise. Teinekord. Kui selline kare tuju on, siis.
Ja no pole tõesti hetkel ei siunamise ega vingumise meeleolu. Hoopis tänulikkuse tunne on rinnus. Mitte kõhus.
Mis sellise emotsiooni välja kutsus? - teeme, et sina küsisid. :)
Mul on nüüd käärid! Päris ehedad vasakukäelise universaalkäärid. Ja nii hea meel nende üle! Ma aina lõiguks pabereid ja kõike, mis vaja lõigata on. Nende käes hoidmine on nagu ... nagu hammaste pesemine hambapastaga. Muidu nühid ju kuivalt, eksole? Igatahes loomulik käehoid ja köhatablettide lutsutamisest hea meel.
Veel pean pattu tunnistama. Ausalt - Apollo raamatupoodi tuleb teavitada, et kirjutav persoon tohib osta kuni ühe raamatu kuus. Täna väljusin sealt jälle raamatuga. Sedapuhku vaimse kirjutisega - Osho Mindfulness. See teadveloleku teema tegelikult huvitab. Ja kuna pühendan järgmised nädalad sellele, et aru saada, millest mu keha mulle räägib (no see köha ja veel mõned sümptomid), siis selline meditatiivne jutt on... kui mitte mesi mu kõrvadele, ai, lugemise puhul vist ikka pai mu silmadele, kuigi ohter lugemine pidavat silmi rikkuma. Igatahes on lugemine in, eriti pärast remonditundi, siis, kui väsinud keha linade vahel välja sirutub ja uneni on mõni peotäis minuteid aega.
Seega olen rõõmus ja tänulik, et mul on mu käärid ja kohaloleku raamat.
Mille üle veel tänulik olla?
Ikka selle imeliku ilma üle. No on ikka uhkeid pilvepanoraame viimasel ajal olnud ja äike on puhas taevakunst. Põristab ja paugub küll vahel nii, et paneb närvikava korra tarduma, aga siis taastub endine pulss ja jääb ootama uut kärgatust.
Ja õhtuvarjud on pikad ning eha koob jahedust. Kõik need õhtud õues on imelised, kõik loojangud kordumatud. Oled sa kohal? Mina olen!
Armastusega,
Jo ❤
Pakend lubab, et nende tablettide lutsimine aitab röga lahtistada ja kergendab väljaköhimist. Ootame, vaatame. Aga see pika vinnaga köha vajab hetkel tõesti minu tähelepanu. Teadjamad väidavad, et mul on väljaütlemata asju, sestap need köhahood käivad. Ja kui ma välja ütelda-karjuda ei saa, piisab kirjutamisest. Nii siis, kõigepealt annan ma teada, et ... Aga ei!
Kõik pole avalikustamiseks. See, mis vajab välja ütlemist, ütlen välja läbi käsitsi kirjutamise. Teinekord. Kui selline kare tuju on, siis.
Ja no pole tõesti hetkel ei siunamise ega vingumise meeleolu. Hoopis tänulikkuse tunne on rinnus. Mitte kõhus.
Mis sellise emotsiooni välja kutsus? - teeme, et sina küsisid. :)
Mul on nüüd käärid! Päris ehedad vasakukäelise universaalkäärid. Ja nii hea meel nende üle! Ma aina lõiguks pabereid ja kõike, mis vaja lõigata on. Nende käes hoidmine on nagu ... nagu hammaste pesemine hambapastaga. Muidu nühid ju kuivalt, eksole? Igatahes loomulik käehoid ja köhatablettide lutsutamisest hea meel.
Veel pean pattu tunnistama. Ausalt - Apollo raamatupoodi tuleb teavitada, et kirjutav persoon tohib osta kuni ühe raamatu kuus. Täna väljusin sealt jälle raamatuga. Sedapuhku vaimse kirjutisega - Osho Mindfulness. See teadveloleku teema tegelikult huvitab. Ja kuna pühendan järgmised nädalad sellele, et aru saada, millest mu keha mulle räägib (no see köha ja veel mõned sümptomid), siis selline meditatiivne jutt on... kui mitte mesi mu kõrvadele, ai, lugemise puhul vist ikka pai mu silmadele, kuigi ohter lugemine pidavat silmi rikkuma. Igatahes on lugemine in, eriti pärast remonditundi, siis, kui väsinud keha linade vahel välja sirutub ja uneni on mõni peotäis minuteid aega.
Seega olen rõõmus ja tänulik, et mul on mu käärid ja kohaloleku raamat.
Mille üle veel tänulik olla?
Ikka selle imeliku ilma üle. No on ikka uhkeid pilvepanoraame viimasel ajal olnud ja äike on puhas taevakunst. Põristab ja paugub küll vahel nii, et paneb närvikava korra tarduma, aga siis taastub endine pulss ja jääb ootama uut kärgatust.
Ja õhtuvarjud on pikad ning eha koob jahedust. Kõik need õhtud õues on imelised, kõik loojangud kordumatud. Oled sa kohal? Mina olen!
Armastusega,
Jo ❤
Kommentaarid
Postita kommentaar