16. oktoober

 "Ainult mitte küpsised, mu lemmiktoit!" õhkab Linda järjekordses Armastust otsides seerias ja ma panen filmi pausile, sest - oh, Britta kook, mu lemmiktoit! (ja mitte ainult) ning suundun endale koogilõiku serveerima. Koos kohviga. Ja ma pean tunnistama, et ma võin seda lubada, sest kui ma satun poodi ja proovin selga kleiti suuruses L ja see läheb selga nagu peaks minema ühele L suuruses naisinimesele ja tegelikult jääb ruumi ülegi veel (no jah, selline lohvakas lõige on teisel), siis tuleb see silmi pilgutamata ära osta. Kleit on teises toas, ripub riidepuul. Ootab esmaspäeva. Õieti lõunat. Nii ammu pole kellegiga väljas lõunatamas käinud. Koroonaeelselt viimati. Ent nüüd peaks seda kohe tähistama. Uus kleit on. ;)

Üks mu armas sõbranna andis märku, et täna on blogiliste tegemiste päev. Ja siis tuleb seda blogilist tegutsemist teha. Rõõmuga, brittapudise suu ja kleepuvate sõrmedega. 

Brittapudist maailma armastades tuleb tasakaalu mõttes liigutada end päevas nii palju, et see pudi puusadele palju kahju ei tee. No et ladestub küll, aga ei võdise. Võdiseb. Võeh! Home tuleb suurem ring ja palju vett ja kümme lubadust. Näiteks nagu, et kui "Need Teksad" mahuvad järgmise nädala lõpuks ümber pepu, siis võib mõelda igapäevaselt pükste kandmisele. Kui ei mahu, siis kannan telk-kleiti ja olen ikka rõõmus, sest rõõmus peab olema. Eelkõige iseenda pärast ja siis teiste pärast ka. 

Hommikusel ringil (tänane hiline start - 8.00) kohtusin Pikaga, kes võttis postkastist lehe välja ja vaatas mind veel pooleldi und nägevate silmadega, küsides: Kas sa hull oled? Sellisel kellaajal? Ma ei saanud kohe sõnu suust, aga peab siis kohe hull olema, kui tahta hommikul vunk sisse saada ja terve päev selles hiljem kügeleda? Ja milline mõnu on hommikusi tühje tänavaid sammudes mõõta! Autoliiklus pea olematu, kulddressides sportlasi olematu hulk ja valgus alles hakkab valguseks muutuma. Hull oleks hoopis selliseid asju tabamata jätta. Ja põnev on mõelda, et nende kaetud ja pimedate akende taga nähakse alles und; või mõni alles uinub, mõni haigutab-ringutab... 

Hommikune tuul on päeva peale pehmenenud ja hoog raugemas. Saan teada, et pühapäevased plaanid on muutunud ja kirjutan need teise sõbrannaga kohe uut plaani täis. Nii lihtsalt see käib - lünki ei jää. 

Kaks lonksu kohvi ja ... küpsised, mu lemmiktoit!

Jo