1

Valgus kahaneb triibuks ja lõpuks sulab silmpiiriga kokku. Päev kestab, aga pimedus võimutseb.

See on omamoodi sümboolne - hea ja kurja vastupanu. Valguses ja varjus. Pooled, mis teineteiseta olemata ei oska. Headus ohjab kurja, kuigi aegajalt näib, et kurjus laamendab jõudsamalt. Tuuseldab hävitava tormituulena ja rebib puid. Vingub vihmana ja loobib pori. Manab ja sajatab. Nagu inimesedki, mõtlen. Ikka korduvalt ja korrates, kuni ükskord saab mõõt täis. Mis on üks inimmõõde? Pöörata teine põsk? Alistuda? Edasi liikuda. Pimedust ei pea pelgama. Valgus südames on kui latern sel lõpmata tunduval teel. Viit, mis ütleb kuhu astuda. Lihtsalt kuulata ja järgida. 

Üks süda on väsinud. Ootusest ja purunemistest ja ülekohtust. Valu nõrgestab vaimu. Kuniks valgus on peidus, on elu haavatav. Siis loed hetki, mis olnud. Homne on samet ja siid.  

Küünlatäpid tubades ja tuled kaminates - et oleks soe ja oleks valgus, mis headust toidab. 

Siis saavad meeled pehmeks ja mõtted mõnusaks. 

Aeg soosib ootust ja ootusel on sädemed peos.

On advent. 

💖