Sedapidine juunipäev
Teadmine, et on laupäev, paneb mu voodis mõnust ägisema. Hoolimata varasest kellaajast ja päikese tuppa pugemisest, sulen silmad ja uinun uuesti, õnnis teadmisest, et on puhkepäev.
Järgmiseks ärkan taimeriga ajastatud pesumasina turtsumise peale.
Päikest pole, on kerge vihm ja ajatu valgus. Minu päev, minu ilm! Sutskan arvuti sisse ja uurin, mis ilmas minuta vahepeal toimunud on. Ei suurt midagi, mis mind erutaks või kiiremini voodist välja tõmbaks-tõukaks. Aga tõusen siiski. Kohv kruusis, mõtlen oma tegevused läbi. Suhtlemise vaba päev? Pole paha! Suheldud saab igapäevaselt ju koormatäite viisi: silmast silma, telefoniga, määratud-mõõtmatult interneti vahendusel. Jaki... Seega- time out!
Sahisen pidžaamas vannituppa ja päästan pesumasina oma puhtast suutäiest - restile ja rest õue. Soe ilm, taskeerin. Käin sõrmedega üle oma toast-õue kolitud lilleaia. Mnjah, vist liiga vara kupatasin need päikesele näha. Lehed on pleekinud ja pisut solvunud, saan neilt etteheitvaid sõnumeid. Mis seal ikka - jään oma otsusele kindlaks ja toon terrassilauale lisaks vohava galanhoe.
Edasi alustab tööd nõudepesumasin. Mulle need kodust elu korraldavad masinad täitsa meeldivad. Tolmuimeja on pisut lontis, ent teeb oma töö endiselt himuga - imeb lustlikult ja kõriseb parasjagu. Flirt põrandaga?
Edasi tuleb Mamma Mia! plaat ja mopp. Mopilauluks seekord "Our Last Summer" ja parkett läigib.
Vannitoaga tuuseldan pisut kauem - kuidas see printsessi reklaam nüüd oligi - cif-cif, ah, mida iganes, kraanikauss on valge ja ehk siis selle paljutõotatud bakterivaba pinnaga. Kui nii, siis võib vetsupotti edaspidi muuks otstarbekski kasutada. Läigiblahedalt igatahes seegi.
Nüüd on minu ja terrassi aeg. Taskeerin - pühapäeval on vaja ette võtta terrassi korrastamine. Iirised on uued lehed välja sirutanud - jumal tänatud, et taipasin puupulkadega ääristada piiri muruniitja eemal hoidmiseks. Homme on rohimine ja ...
Smuuti ja Eesti Naise juunikuu number. Naudin suveelu täiega. Mu minipuhkus. Püüan pilku oma klaaspullud ja tahan merele... See ilm mulle sobib - et siis tihkuv vihm ja lained. Tahan istuda kokpiti peal ja kõikuda koos paadiga mererütmis. Pisut abituna tundes. Pisut lahkhelides iseendaga. Pärast kuum saun ja konjakipiisk. Unistada tuleb suurelt.
Kraanikausi juures kohtan juba mitmendat päeva järjest üht ämblikku. Olen tolerantne. Karvaseid ja suuri pelgan. Seda isendit aga mitte. On ta Volli? Või ...Valli? Noh, pigem Valli. Kui kraanikauss meeldib, siis järelikult nõudepesu ka. Ja eile oli ta pliiditagusel seinal. Köögi-Valli. Sellest võiks jälle üks ämbliku-jutt tulla? Tähendan selle siia ära ja ehk korjan ükskord selle mõtte siit üles.
Päevane ilutukastus sõuab mu otse õhtu suunas.
Patustamise aeg? Ikka. Koorejäätis ja 2 tassi kohvi. Kõik. Keik.
Tiir terrassile, kaasas rukola - va roomlaste armusalat - seemned ja poetan need nagu muuseas potti. Vaatame. Ootame. Näksime. Ükskord.
Koolitöödega täna ei tegele! See on reegel nr 1.
Mu päev, mu puhkuse-igatsus, mu ära-igatsus. Igatsus õielume ja lõhnava öö järele, ööbikud ja magamajääva küla taust. Öö, mis enam pimedaks ei lähegi. See napp kolm-neli kuud helevalusat valgust, millest soov ammutada kõik ja rohkemgi veel... Ma ikka ei taha siit ära, mõtlen. Olgu seal mujal soojem ja maksud madalad ja elu lihtsam. Mulle meeldib taga igatseda: valgust ja soojust. Lihtsalt tuleb osata elada ja olla, nautida iseendaks olemist ja mõtlemist. Kirjutamist.
Kodu õhkab puhtust ja mulle näib, et ta aura on praegu kristall-selge ja kiirgav. Kui kutse. Tule ja ole, tunne rõõmu, naudi üle tänava kuuselatvades tuhisevat tuult, mis tuleb otse merelt ja ajab fliritvalt puudes juttu.
Sõõm mereniisket õhku ja ma mõtlen end jälle lainetesse.
On juuni.
***
Järgmiseks ärkan taimeriga ajastatud pesumasina turtsumise peale.
Päikest pole, on kerge vihm ja ajatu valgus. Minu päev, minu ilm! Sutskan arvuti sisse ja uurin, mis ilmas minuta vahepeal toimunud on. Ei suurt midagi, mis mind erutaks või kiiremini voodist välja tõmbaks-tõukaks. Aga tõusen siiski. Kohv kruusis, mõtlen oma tegevused läbi. Suhtlemise vaba päev? Pole paha! Suheldud saab igapäevaselt ju koormatäite viisi: silmast silma, telefoniga, määratud-mõõtmatult interneti vahendusel. Jaki... Seega- time out!
Sahisen pidžaamas vannituppa ja päästan pesumasina oma puhtast suutäiest - restile ja rest õue. Soe ilm, taskeerin. Käin sõrmedega üle oma toast-õue kolitud lilleaia. Mnjah, vist liiga vara kupatasin need päikesele näha. Lehed on pleekinud ja pisut solvunud, saan neilt etteheitvaid sõnumeid. Mis seal ikka - jään oma otsusele kindlaks ja toon terrassilauale lisaks vohava galanhoe.
Edasi alustab tööd nõudepesumasin. Mulle need kodust elu korraldavad masinad täitsa meeldivad. Tolmuimeja on pisut lontis, ent teeb oma töö endiselt himuga - imeb lustlikult ja kõriseb parasjagu. Flirt põrandaga?
Edasi tuleb Mamma Mia! plaat ja mopp. Mopilauluks seekord "Our Last Summer" ja parkett läigib.
Vannitoaga tuuseldan pisut kauem - kuidas see printsessi reklaam nüüd oligi - cif-cif, ah, mida iganes, kraanikauss on valge ja ehk siis selle paljutõotatud bakterivaba pinnaga. Kui nii, siis võib vetsupotti edaspidi muuks otstarbekski kasutada. Läigiblahedalt igatahes seegi.
Nüüd on minu ja terrassi aeg. Taskeerin - pühapäeval on vaja ette võtta terrassi korrastamine. Iirised on uued lehed välja sirutanud - jumal tänatud, et taipasin puupulkadega ääristada piiri muruniitja eemal hoidmiseks. Homme on rohimine ja ...
Smuuti ja Eesti Naise juunikuu number. Naudin suveelu täiega. Mu minipuhkus. Püüan pilku oma klaaspullud ja tahan merele... See ilm mulle sobib - et siis tihkuv vihm ja lained. Tahan istuda kokpiti peal ja kõikuda koos paadiga mererütmis. Pisut abituna tundes. Pisut lahkhelides iseendaga. Pärast kuum saun ja konjakipiisk. Unistada tuleb suurelt.
Kraanikausi juures kohtan juba mitmendat päeva järjest üht ämblikku. Olen tolerantne. Karvaseid ja suuri pelgan. Seda isendit aga mitte. On ta Volli? Või ...Valli? Noh, pigem Valli. Kui kraanikauss meeldib, siis järelikult nõudepesu ka. Ja eile oli ta pliiditagusel seinal. Köögi-Valli. Sellest võiks jälle üks ämbliku-jutt tulla? Tähendan selle siia ära ja ehk korjan ükskord selle mõtte siit üles.
Päevane ilutukastus sõuab mu otse õhtu suunas.
Patustamise aeg? Ikka. Koorejäätis ja 2 tassi kohvi. Kõik. Keik.
Tiir terrassile, kaasas rukola - va roomlaste armusalat - seemned ja poetan need nagu muuseas potti. Vaatame. Ootame. Näksime. Ükskord.
Koolitöödega täna ei tegele! See on reegel nr 1.
Mu päev, mu puhkuse-igatsus, mu ära-igatsus. Igatsus õielume ja lõhnava öö järele, ööbikud ja magamajääva küla taust. Öö, mis enam pimedaks ei lähegi. See napp kolm-neli kuud helevalusat valgust, millest soov ammutada kõik ja rohkemgi veel... Ma ikka ei taha siit ära, mõtlen. Olgu seal mujal soojem ja maksud madalad ja elu lihtsam. Mulle meeldib taga igatseda: valgust ja soojust. Lihtsalt tuleb osata elada ja olla, nautida iseendaks olemist ja mõtlemist. Kirjutamist.
Kodu õhkab puhtust ja mulle näib, et ta aura on praegu kristall-selge ja kiirgav. Kui kutse. Tule ja ole, tunne rõõmu, naudi üle tänava kuuselatvades tuhisevat tuult, mis tuleb otse merelt ja ajab fliritvalt puudes juttu.
Sõõm mereniisket õhku ja ma mõtlen end jälle lainetesse.
On juuni.
***
Kommentaarid
Postita kommentaar