Valmistume ette

Pakkisin kokku suvist terrassi - võrgupullade lahti harutamine kalavõrgust; teokarbid ja pesupulgad; terassi-lillepott ja kalavõrk; mööbel. Teen ettevalmistusi talveks. Harjaga mööda niiskeid laudu prahti kokku pühkides mõtlesin, et me tegelikult valmistume ju läbi elu end millekski ette.
Lapsena selleks, et saada täiskasvanuks, tüdrukud selleks, et saada emaks, poisid - isaks. Et loodus ise valmistab ja valmistub ning ei püsi kaua käed rüpes: kõik need aastaaegade vaheldumised näiteks.
Mina valmistan kodu ette talveks - lilled kolisid tuppa tagasi, suveträni kokku, garderoobis toimub suur soteerimine, auto läheb teenindusse, iseend tuunin samuti.
Eile jõusaal, üleeile 10 km kõndi - see kena must kleit kapis ootab ju. Mina ootan pidu.
Ootan, et ühe toreda ja asjaliku toimetajaga ristuks teed ja ma saan lõpuks ometi oma jutud avaldada raamatuna. Ettevalmistusöö jutuvestjana muudkui käib, veski jahvatab ja jahust tuleb saiukesi, kaneeliga ja ilma.

Sorteerin elu, suhteid, sahtleid. Valmistun. Kuhu? Kelle või mille jaoks? - uurid. Ikka iseenda, kelle siis muu! Oma homse tarvis ja praeguseks minutiks.

 ***
Ja meri vajub raskena kaldaliiva, üha tagasi libisedes Suurde, lainevall hoiab krampis sõrmedega kalda sõmerast liivast kinni - ma ei taha tagasi minna! las' jään ...
Hüüdja häält ei kuulda ja tugevama õigus tõmbab-võtab vägisi.