Ja nii me ei kohtunudki

Ja nii me ei kohtunudki...
Ometi oli see meievaheline side otsekui taevatähtedes kirjas -
me lehvitasime kui oma orbiitidel mööda juhtusime.
Jagasime teineteisele mõtteid, mida saavad jagada vaid head sõbrad.
Kord pealiskaudsemalt, siis süvitsi.
Teineteist julgustades, siis aasides.
Ma isegi ei tea, mis juhtus ja miks.
See juhuslik juhus, mis pilku riivas.
Et nüüd oled Rahus ja seilad kesk pilvi.
Me ei kohtunudki.
Ometi olid ja jääd.
Nii õrn-tundlikud on mõtted ja
paotuv pisarate lävi.
Sa justkui virmalise roheline viibe sügavas tähisöös.
Sa justkui...

Olgu Sul Rahu,
Einar 


***