Mesilane suus

Mul on suhe!
Vajaduspõhiselt tekkinud teenuse komponentidega suhe.
Selline, mida me kõik vajame.
Ja kohe tõmban pidurit ka - mismoodi siis üldse kirjeldada suhet hambaarstiga. Meeshambaarstiga, täpsustus.
Ok, teenusepühine suhe on mul oma juuksuriga ka. Eee... jah, teenusepõhine.
Aga hambaarsti juurde tagasi. Olude sunni sattusin ma kevadel täitsa uue arsti juurde. Aeg-ajalt me vajame oma elus muudatusi. Mõni inimene jääb tempost maha, mõni kiirustab mööda ja nii nende asjadega kipub olema - ei saa ju käia eluaeg ühe ja sama juuksuri juures?
Perearsti vahetad sa siis kui olid või kui ta läheb pensionile või muu põhjus.
Eh, hambaarsti juurde tagasi.
Lamasin mina, pea doktorihärra süles, silmad kinni, sest valu on tänapäeval kikuravis out ja hambapuur muudkui puuris ja puuris ja puuris. Tõesti, mõtlesin, nagu oleks suus mesimumm, kes ei suuda otsustada, kas teeb sutsaka või ei tee.
No ei teinud.
Sumises teine niisama ja suristas tiibu vastu hammast.

Oh, veel üks kord ja siis lehvitame tohtriga vastastikku - mul Irivkkassi irve, et kõik oleks näha - töö on ilus ja see suhe võiksi kesta.
Ju kestabki, kui tekib vajadus mesilast suus hoida  :)

Armastusega,
Jo 💖