Aed su sees

Soolaste sõnade järelmaik püsib mõnda aega. Keegi, kes ei hooli, kes läheb nii, et jäljed tulitavad maas. Sinnamaani, kus silmapiir. Ta kaob. Siis tuleb vaikus. Ja rahu. Ja teadmine, et ainult nõrgad kasutavad tuju odana. Sinu kilp on su üleolek. Oskus vaikida, kui sees pulbitseb. Lase sellel minna ja ole see, kes olla tahad - kordades parem. 

Tujud jahtuvad. See, kes sädeleb, ka temal on tuhmumistund. 

Hoia, et su ümbrus vajab kastmist ja hoolt. Ainult nii korjab saagi, mis meeltele maitseb. Joonlauaga peenart sirgu ei aja. Inetud sõnad ei idane, ilusad sõnad saavad õied ja viljad.

Paki oma sõnad parimasse paberisse ja vajadusel kaunista lindiga - kui ilus saab avajal olema! Saab tema, saad sina ja kolmas-neljaski. Need sõnad ei määri, ei pisenda, vaid avardavad ja panevad õitsema.

Aednik on see, kes muheleb.

Armastusega

Jo 🧡