Kild

Loen märga kirja,
kus sõnad tihuvad nutta
ja lehe kokku murdes tilguvad tähed ...

Sõrmeotstest tõusev niiskus
uduna peidab tilkuvad read
olen kui kummikuis kummitus.

Kurbade pidude Kutsed
vesistavad lootes, et
kunagi neilgi ehk veab.

Ühel nukral ja madalal lättel
on porine põhi ja seal,
tilluke kuukild suudleb märga maad.