Siit nurgast ja sealt nurgast

Ehk siis kirjutan sellest, mida sõrmed valmis tipivad. Mõtete rikošett käigud ja seisva veena vanad tuttavad mõtted. Et siis tuleb nagu tuleb ja tuleb mis tuleb.
Õhtu. Päev ruttab öö poole nagu odav tänavatüdruk, lastes kogu loojangugammal end värvida. Pole oluline, kes ja kus, vaid see, et oleks hoidev embus unustamaks hommikut ja viluvõitu päeva.

Taotlen endale uusi unistusi ja püüan neid ette kujutada. Justkui mõttemaalija. Visionäär? Ebamäär? Lehenäär? Kes iganes. Unistada on  tegelikult tore. Kui pisikesed mõttepallid, nagu vikerkaarevärvilised seebimullitaja mullid. Mõni teeb plõks! mõni püsib kauem.
 ***

Auto saatisi mulle tundmatu sõnumi, mis pärast tõlketööd tähendas lähitule riket. Aga autoga on kaasas tore raamat! Nüüdseks tean, millist hõõglampi vajan ja eeldan, et vahetusega saan samuti raamatu abiga hakkama. Nii on.

***
Kella elektroonilised punased numbrid vahetuvad. Miks mitte 1-3-5? Miks ikka 1-2-3-... või 3-2-1?
Ajanäitajad on asjad, mis ütlevad hetkeseisu, ent kuhu hetked kaovad, seda mitte? Kella taha? "Mine metsa" asemel "Käi kella taha!"

***
Teen poest sisseoste. Olen kassas, klienditeenindajaks noor mees. Kassaaparaadi kõrval on pisike sinine mudelauto. Noormees tõstab pilgu ja küsib minu käest: "On see Teie oma?" "Ei, minu oma on parklas", vastan. Edasi naerab kleinditeenindaja magusalt ja mahlakalt. Noh, vähemalt ühe inimese olen täna rõõmsaks teinud. Järgmine!

***






Kommentaarid

Populaarsed postitused