Kui lõpuni on kolm nädalat
Oled mõelnud - mida teed, kui ülemaailmse katastroofini, mis lõpetab kogu elu maal, jääb täpselt kolm nädalat? Vaevalt.
Käisin kinos järjekordset katastooffilmi vaatamas. Ilus oli - süžee ja ... peaaegu nagu manuaal, et mida võiks inimesed teha, kui selline sündmus tõesti ees terendab.
Väljudes kinost arutasime teemat kergelt - sõbranna arvas, et tahab olla koos perega. Mina jäin mõtlema.
Mõtisklen teema üle ka siis, kui teen oma tavalist kõnnikäiku vee ääres.
***
Nii et alles on vaid kolm nädalat elu.
Mida ma kindlasti teen on see, et ei maksa ära oma kodulaenu ega autoliisingut, muudest maksudest rääkimata. Võtan selle raha hoopis välja ja lähen ostan - kui üldse toimib veel see raha-kaup-vahetus - kasti šampanjat, kõige paremat muidugi - Martini Astit, erinevaid itaalia veine, juustu, küllaldaselt jäätist, küünlaid ka. Auto bensiinpaagi täidan pilgeni. Saadan kurdile kõik seni kehtinud söögipiirnagud ja kõnnikepid! Lutsutan jäätist ja joon kihisevat peale.
Raamatuid pole vist mõtet enam lugeda.
Pere? Võib-olla. Koos lapsega? Tõenäoline.
Ent pigem...
Seni kuni toimivad kõik kommunaalteenused, naudin oma kodu - kuulan täisvõimsusel ilusat muusikat, joon jälle kihisevat ja koostan nimekirja inimestest, kellele on vaja öelda - anna andeks; käi kuradile; ma armastan sind; aitäh, et olemas olid...oled...
Üsna tõenäoliselt liitun pundiga, kes veel lahtiolevais ööklubides rütme ja allesjäänud elu naudivad.Sõbrad? Võib-olla tõesti - koos seltsim surra. Nii et läheme mere äärde - paneme patareid raadiomakki ja mängime plaate seni kuni jaksu, kokkama ja sööme tühjaks külmiku... Täiskõhuga kergem surra.
Aga tegelikult? Ma ei tea. Ma pean mõtlema.
Tean! Tahan ohjeldamatut ja meeletut seksi, nagu oleks see maailma viimane. Ongi ju! Et siis tõstan nimekirja etteotsa Kuti ja teen talle ehk veel toimiva telefoniga kõne. Krt, kas tema üldse tahabki? Tahab.
Siis otsin üles Ankrumehe. Seisan, varbad liivas, vaatan talle alt poolt üles otsa, otse nendesse meekarva läikega silmadesse ja palun, et järgmises elus oleks ta mu kõrval, sest selles elus polnud võimalust. Et kui on olemas see imeline taju, see salapärane seitsmes meel, siis ... ma lasin hetkel mööda libiseda ja tunnistan, et kahetsen. Tunnistan, et ... . Olgu me uues elus siis kasvõi vetikad, aga püsime kõrvu.
Vb sõidan üle vee, istun kadakate tutistavate okste vahel ja lasen tuulel ja tulel tulla.
***
Nii mõtlen ma täna, 31.08 AD.
Aasta pärast korrigeerin!
Aga - mida teed Sina, kui elu lõpuni on jäänud kolm nädalat? Sa mõtle.
Käisin kinos järjekordset katastooffilmi vaatamas. Ilus oli - süžee ja ... peaaegu nagu manuaal, et mida võiks inimesed teha, kui selline sündmus tõesti ees terendab.
Väljudes kinost arutasime teemat kergelt - sõbranna arvas, et tahab olla koos perega. Mina jäin mõtlema.
Mõtisklen teema üle ka siis, kui teen oma tavalist kõnnikäiku vee ääres.
***
Nii et alles on vaid kolm nädalat elu.
Mida ma kindlasti teen on see, et ei maksa ära oma kodulaenu ega autoliisingut, muudest maksudest rääkimata. Võtan selle raha hoopis välja ja lähen ostan - kui üldse toimib veel see raha-kaup-vahetus - kasti šampanjat, kõige paremat muidugi - Martini Astit, erinevaid itaalia veine, juustu, küllaldaselt jäätist, küünlaid ka. Auto bensiinpaagi täidan pilgeni. Saadan kurdile kõik seni kehtinud söögipiirnagud ja kõnnikepid! Lutsutan jäätist ja joon kihisevat peale.
Raamatuid pole vist mõtet enam lugeda.
Pere? Võib-olla. Koos lapsega? Tõenäoline.
Ent pigem...
Seni kuni toimivad kõik kommunaalteenused, naudin oma kodu - kuulan täisvõimsusel ilusat muusikat, joon jälle kihisevat ja koostan nimekirja inimestest, kellele on vaja öelda - anna andeks; käi kuradile; ma armastan sind; aitäh, et olemas olid...oled...
Üsna tõenäoliselt liitun pundiga, kes veel lahtiolevais ööklubides rütme ja allesjäänud elu naudivad.Sõbrad? Võib-olla tõesti - koos seltsim surra. Nii et läheme mere äärde - paneme patareid raadiomakki ja mängime plaate seni kuni jaksu, kokkama ja sööme tühjaks külmiku... Täiskõhuga kergem surra.
Aga tegelikult? Ma ei tea. Ma pean mõtlema.
Tean! Tahan ohjeldamatut ja meeletut seksi, nagu oleks see maailma viimane. Ongi ju! Et siis tõstan nimekirja etteotsa Kuti ja teen talle ehk veel toimiva telefoniga kõne. Krt, kas tema üldse tahabki? Tahab.
Siis otsin üles Ankrumehe. Seisan, varbad liivas, vaatan talle alt poolt üles otsa, otse nendesse meekarva läikega silmadesse ja palun, et järgmises elus oleks ta mu kõrval, sest selles elus polnud võimalust. Et kui on olemas see imeline taju, see salapärane seitsmes meel, siis ... ma lasin hetkel mööda libiseda ja tunnistan, et kahetsen. Tunnistan, et ... . Olgu me uues elus siis kasvõi vetikad, aga püsime kõrvu.
Vb sõidan üle vee, istun kadakate tutistavate okste vahel ja lasen tuulel ja tulel tulla.
***
Nii mõtlen ma täna, 31.08 AD.
Aasta pärast korrigeerin!
Aga - mida teed Sina, kui elu lõpuni on jäänud kolm nädalat? Sa mõtle.
Kommentaarid
Postita kommentaar