Täitsa sügisene hommik

Enne kui päevaga kaasa torman, lasen veel ajal laisalt kulgeda - tekisasi ja padja klapp on oivaline. Minul nendega ka.
Mõtted, millega ärkasin, on heitlikud nagu hommikki: päikese valelik pale vaheldub vihmavalinguga ja siis jälle see ebalev naeratus. Otsustage ära, ma ütlen!

Jes! Või jeez? Igatahes olen ma õnnelik oma laias voodis ja hoolimata sügiseselt hangunud soojapügalaist, on maailm üks soe koht elamiseks. Miks on kevadine + 10 palju soojem kui sügisene +14?
Ma pole maailmaparandaja, oma tillukest maailmapilti lapin kohati küll. Sellist mosaiiki tipin kokku, kus rohelised killud vahelduvad sinistega ja kollast on ning punast ka.  Lappima on vale sõna. Vahetan lihtsalt mõned kulunud killud välja ja teen pildi enda jaoks vaadatavamaks. Pai-sõbralikumaks.
Tuul taob tuulekella nagu oleks see hädakuulutja. Tegelikult need mahedakõlalised klok-klokid mulle meeldivad. 
Elu käib maja sees ja majast väljas.
Pole oluline, mismoodi näeb välja üks hommikul koju jõudnud kass - me oleme tänulikud, et ta üldse koju jõudis, eks ole?
Brutaalsust ja räigust tilgub uudisteräästaist ning settekaevud on umbes. Ma ei taha ühtegi ajalehte lugeda.
Kipun õue ja õunade sekka. Jahmunud ja külma-tuimad erilased ei torma torkima. Õunad on liigmahlast nõrguvad ja üleküpsemise lõhesid täis. Sügis maitsebki nii - mahlaselt ja magusalt. Suutäis kollast, suutäis punast. Seentest rääkimata. Inimestest ka.

Kommentaarid

Populaarsed postitused