Hommik, teine.

Ja kuigi ma ei saa süüdistada oma sisemist kella, tuleb tunnistada, et sõnumi klige telefonist virgutas mu poolunes olevad meeled täiesti. Olen pahane? Ei. Sõbranna teavitas, et ei pääsenud ülikooli ja lidub nüüd perega Leedu poole. Pole hullu - ka minul jäi sisseastumislävendist 2,5 punkti puudu. Nüüd saan keskenduda sellele, mis mind tõeliselt huvitab, mis mind paelub ja elavana hoiab. Kirjutamine - mõtled, mehe leidmine - mõtled, kaalu kaotamine - mõtled, uue töökoha otsimine - mõtled. Ja sul on tegelikult õigus! Kunks otsib armastust. Ma veel ei tea, milline teekond temal läbida tuleb, on uduseid visioone. Paraku on inspiratsioon kuskil määramatuses. Käin tänavail silmad lahti ja uurin elu rohkem pinna alt kui pealt. Arvasin nädalavahetusel Pärnus olles, et olen inspireeritud - sain ju taas õppetüki, mida 20a hea muigamisi mäletada. Aga see oli kontekstist nii väljas asi, et seda õhtut annab kasutada mujal jutuloos. See selleks.
Kohvi nirises kannu. Ja kui olen oma merelise tassi täis valanud, naasen, et kirjutada. Sõprusest.

***

Olen uskunud sõprusesse. Usun, et meil paljudel on kahe käe jagu sõrmi selliseid sõpru, kelle elust teame rohkem kui tavaliselt kohane teada. Mul on õnnistus omada selliseid sõpru rohkemi kui kümme.
Jah, on neid, keda oma ellu sügavamale lasen ja neid, kellega harvem suhtle, ent kes siiski mu sotsiaalses elus oma olemasoluga olulist rollli täidavad.
Põigates tagasi Pärnusse, sain kogemuse uue sõbrasuhte kaudu. Mees, kellega juttu ajades tundsin, et rägin iseendaga, mõistsin tema kogetut. Me jutud elust pole küll sarnased, aga liikusid paralleelselt. Minu meesmina: heasoovlik, samas ka endale mõtlev, abivalmis ükskõik millise hinnaga. Muidugi oli tema jutus kohti, kus adusin, et mina nii ei teeks, aga olemus oli mulle üdini tuttav.

Mõnedel sõprussuhetel tuleb lasta lihtsalt minna. Näed, kuidas teine tasapisi eemaldub ja ... tagasi ei hoia, ei tõuka ka. Loksugu siis sellisel kursil, mille ise on valinud. Sõprus baseerub usaldusel. Usaldusega ei mängita. Kui ei räägi, ära räägi, hoia täiesti endale, hale on, kui kuskil kogemata välja tuleb, et keegi teine juba teab ja lihtsalt sind pole tahetud asjasse pühendada.

Ma olen sadam ja mul on üks kena kai hooldada, kuhu kõikidel alustel on sildumisõigus. Ainsad tingimused - näita ette oma suund ja ole aus ning võid usaldada oma laeva julgelt selle sadama hoolde. Kui on aeg lahkuda, näitab majakas alati seda Sinu poolt valitud suunda ja ootab rahulikult naasmist. Kui usalduseankrukett on pude, ei hoia Sind keegi kinni - hulbid oma enda valitud suunal ja majakas on pime.