Viies. Mis Sul kotis on?
Hoolimata õhtusest kohvist, mis oleks pidanud pikendama unemõnu hommikul, olen ma ärkvel kell ...6. Ei-ei, mitte sisemise kella tirina peale, vaid ülakorruse beebi nutu peale. Palav on. Tal ka ja lapsevanem võtab beebi sülle ning jalutab rõdul, et nutt maha rahustada. Tere hommikust, palav maailm!
Venitan end lina all pikaks - no miskit 190cm vähemalt, liigutan oma punaste küüntega varbaid ja tean, et selle varajase ärkamise järel tuleb üks pikk ning mõnus päev, kuhu mahub ujumine meres, päikesevann, mustikakoogitegu, koti pakkimine, 2 kõnet (ja mitte rohkem!), natuke raamatut ehk, sõit ilma teise otsa ja sõbrad.
Tulikuum õhk virvendab liiva kohal ja see imeline pool-ärkvel, pool-kuskil ära olemise olek, sünnitab mõtteid, mis lõpevad kolme punktiga .... või siis küsimärgiga ?
Näiteks seda, et me sünnime siia ilma kõik ühesuguse pagasiga. Kellel on see siis piltlikult seljakotis, kellel ridikülis ja kes veab enda taga ratastega reisikohvrit. Kõik sisaldavad alguses ühesugust kraami. Armastus. Headus. Hoolivus. Empaatia. Sümpaatia. (ilusad sõnad, sisalduvad pisut meretemaatikat - paat). Kogu kallis kaasavara, mis hingele teekonnaks kaasa antud. Parim pakend nende hoidmiseks.
Pole rohkemat vajagi. Nii me siis rändame. Osa kaotab oma pagasit, osa vahetab asju välja, mõni aina kogub ja kogub ning veab selja taga vankrikoormat. Mõnedel on käed taskus, vile huulil ja pükse hoiab üleval kelgunöör.
Olen ootejaamas. Muidugi hoian oma paunal silma peal. Samas meelitab mind see pisut ulakas pilk seal vilistava huuleroosi kohal. Kus su pagas on? Paljunäinud silmad, teede poolt pargitud tallad. Elud, millest kõik ei jõua raamatuks saada, aga mis ometi läbi loetakse.
Ja ma ei tea, mis on juhtunud nendega, kes kukutavad lennukeid; kes tõstavad käe, et lüüa; kes vidutavad silmi ning on valmis rüüstama, tapma, hävitama. Kaotatud elud ja vihatanum. Inimene, mille vastu sa oma kaasavara vahetasid?
Ma unistan. Nii kiiresti ja nii palju, et õhk nendest hõbedastest tiivalöökidest väreleb mu ümber. Pea käib ringi ja see on tegelikult lõbus.
Sorteerin oma asju - tõstan mineviku hallid varjud (jah, need varjundid kah) üldse välja ja jätan täituvatele unistustele piisavalt vaba ruumi. Kott saab õhem ja kergem kanda.
Mida Sina täna kaasas kannad?
Venitan end lina all pikaks - no miskit 190cm vähemalt, liigutan oma punaste küüntega varbaid ja tean, et selle varajase ärkamise järel tuleb üks pikk ning mõnus päev, kuhu mahub ujumine meres, päikesevann, mustikakoogitegu, koti pakkimine, 2 kõnet (ja mitte rohkem!), natuke raamatut ehk, sõit ilma teise otsa ja sõbrad.
Tulikuum õhk virvendab liiva kohal ja see imeline pool-ärkvel, pool-kuskil ära olemise olek, sünnitab mõtteid, mis lõpevad kolme punktiga .... või siis küsimärgiga ?
Näiteks seda, et me sünnime siia ilma kõik ühesuguse pagasiga. Kellel on see siis piltlikult seljakotis, kellel ridikülis ja kes veab enda taga ratastega reisikohvrit. Kõik sisaldavad alguses ühesugust kraami. Armastus. Headus. Hoolivus. Empaatia. Sümpaatia. (ilusad sõnad, sisalduvad pisut meretemaatikat - paat). Kogu kallis kaasavara, mis hingele teekonnaks kaasa antud. Parim pakend nende hoidmiseks.
Pole rohkemat vajagi. Nii me siis rändame. Osa kaotab oma pagasit, osa vahetab asju välja, mõni aina kogub ja kogub ning veab selja taga vankrikoormat. Mõnedel on käed taskus, vile huulil ja pükse hoiab üleval kelgunöör.
Olen ootejaamas. Muidugi hoian oma paunal silma peal. Samas meelitab mind see pisut ulakas pilk seal vilistava huuleroosi kohal. Kus su pagas on? Paljunäinud silmad, teede poolt pargitud tallad. Elud, millest kõik ei jõua raamatuks saada, aga mis ometi läbi loetakse.
Ja ma ei tea, mis on juhtunud nendega, kes kukutavad lennukeid; kes tõstavad käe, et lüüa; kes vidutavad silmi ning on valmis rüüstama, tapma, hävitama. Kaotatud elud ja vihatanum. Inimene, mille vastu sa oma kaasavara vahetasid?
Ma unistan. Nii kiiresti ja nii palju, et õhk nendest hõbedastest tiivalöökidest väreleb mu ümber. Pea käib ringi ja see on tegelikult lõbus.
Sorteerin oma asju - tõstan mineviku hallid varjud (jah, need varjundid kah) üldse välja ja jätan täituvatele unistustele piisavalt vaba ruumi. Kott saab õhem ja kergem kanda.
Mida Sina täna kaasas kannad?
Kommentaarid
Postita kommentaar