Neljas. Vist.
No nii, hakkab looma - 40 minutit kauemkestev uni ja ärgates hetkeline segadus - mis päev on? - nagu sel tegelikult oleks mingit tähtsust.
Joon oma meretassist leiget kohvi. Mõtted silkavad tagasi eilsesse, kui kogesin, taas, et kui palju jäädakse kinni stampmustritesse, kellegi teise mõttemalli, turvalisse harjumusse, et nii on ... ja jääb?
Omamata omaenda kogemust lahmime teiste arvamusi ja julgeme veel kinnitada, et ma tean, see ütles, või meediast kuulsin.
Kust ma tean, et kirjanikuks olemine on üks häda ja vaev ning sissetulev rahavoog on vaevalise jooksuga joakene? Ei teagi ju, kui ise pole seda teed käinud, saati saaks siis veel kinnitada, et nii on.
Kust tuleb see teadmine, et rekkamehed on piiratud teadmistega - lihtsalt, keegi kuskil mainis ja ... me üldistame. Jne, jne, jne. Me üldistame, eelarvame, kujutame ette.
Aga kui seiskaks selle masinavärgi? Unustaksime korra selle ettekujutuse mis meil iseendist on ja laseks mõteteil ümbritsevasse lahustuda. Tõenäoliselt seda olekut nimetavadki gurud zeniks. Üksolemine ümbritsevaga. Põgenemine materiaalse maailma poolt otsekui tootmisliinilt väljapaisatavate tüüpmõttemustrite eest.
Las ma mõtlen ise, kogen oma südames iseendaks olemist. Suudan ma seda? Kasvõi üks päev? Üks viiv? Aga Sina?
Joon oma meretassist leiget kohvi. Mõtted silkavad tagasi eilsesse, kui kogesin, taas, et kui palju jäädakse kinni stampmustritesse, kellegi teise mõttemalli, turvalisse harjumusse, et nii on ... ja jääb?
Omamata omaenda kogemust lahmime teiste arvamusi ja julgeme veel kinnitada, et ma tean, see ütles, või meediast kuulsin.
Kust ma tean, et kirjanikuks olemine on üks häda ja vaev ning sissetulev rahavoog on vaevalise jooksuga joakene? Ei teagi ju, kui ise pole seda teed käinud, saati saaks siis veel kinnitada, et nii on.
Kust tuleb see teadmine, et rekkamehed on piiratud teadmistega - lihtsalt, keegi kuskil mainis ja ... me üldistame. Jne, jne, jne. Me üldistame, eelarvame, kujutame ette.
Aga kui seiskaks selle masinavärgi? Unustaksime korra selle ettekujutuse mis meil iseendist on ja laseks mõteteil ümbritsevasse lahustuda. Tõenäoliselt seda olekut nimetavadki gurud zeniks. Üksolemine ümbritsevaga. Põgenemine materiaalse maailma poolt otsekui tootmisliinilt väljapaisatavate tüüpmõttemustrite eest.
Las ma mõtlen ise, kogen oma südames iseendaks olemist. Suudan ma seda? Kasvõi üks päev? Üks viiv? Aga Sina?
Kommentaarid
Postita kommentaar