Südamel on vist sünnipäev

Söön mustikaid,
suu lilla.
Heldimuspisar silmanurgas.
Õues sulab jää.
Süda sulab läbi silmavee.
Valu on must ja rõõm on valge,
silmasinast saab öö või helge päev.

Mu rännumatnel tuuldub.
Taskud täis tuule toodud sõnumeid.
Ma ihkan ja vihkan
ning merel tantsib laineid.

Ankrukett kindlalt hoidmas
paigal neid mõtteid,
ent lendamist ei keela.
Uitan tuulega üle silmapiiri ja
tagasi.
Ikka tagasi,
kus on mu koht ja meel,
üks kaduv keel.
Kus hommik tihub kevade järele nutta
ja elu lihtsalt, nii lihtsalt ruttab...

Veel pidu kestab ja öö kogub hoogu,
pilgud paindumas loogu ja
ma võtan salaja kõik sinu pilgud,
need liibuvad, kleepuvad ja
jagan laiali, et saaksid näha seda valu
ja tunda, kui habras on purunev õnneaim.

Siis istun, silmad meresed,
süda embamas kõike ja mitte midagi.
Suu mutsikaid täis,
suudlus sinine.


***

Armastusega,
Jo 💖