Asendustegevus. Pärast kaht jäätist?!?

 Tjaah, paraku jõudis asendustegevuse kasutamine minuni pärast kaht vahvlitopsi. Ausalt, mul on pilk nagu pättust teinud koeral ja sa pead mu lohutamiseks vaid kõrva tagant sügama, et ma saaksin saba liputada. Muidugi ma ei saa! Emotsionaalne pinge vajas lisaenergiat. Kuidagi ... vaimselt keeruline nädal. Asjadest, mis risti vastu käivad ja üle pea kasvavad, ajavad mu umbe ja mingil hetkel kaob alt pind. Enesekindluse väikesed teravad killud. Torkiv ja valus. Vajumine. Langemine. Kukkumine. Kõik on tuttav ja võõrastav ka. Kellegi teise detsibellilise emotsiooni vastu peegeldamine? Ei. See tuleb taskust võtta vaid siis, kui vastas olev Emotsioon on nii ülimõõdus, et midagi muud ei aita kui talle samaga vastata. Siis tuleb ... kaklus. Mulle kakelda ei meeldi, ma sunnin end rahulikus ja mõtlen mantra - see läheb mööda - rütmis.  Ja tegelikult lähebki. Rahulik olek mõjub üldiselt ka teistele rahustavalt. Teeme katse? 

Tühjaks pigistatud sidrun. Nosin pähkleid ja diivaninurk toetab mu olemist. Kellegi valed sammud, mida liiva täis ajama peab, et saaks uuesti astuda - otse ja julgelt. Ütle, et see ei aja marru ja äraspidi! Naabri kassi kollased silmad vahviad terrassiakna tagant: tule õue! või lase mind tuppa! No ma tõesti ei tea. Mul on täna tunnetega vaja suhelda ja endale öelda, kui tore see kõik tegelikult on, kui arendav ja avardav.

Asendustegevusega saan vähemalt need mõtted-tunded endast lahti, siluda käega sirgeks ja mõelda, et homme on teine päev, teine aeg ja teised võimalused. 

Armastusega

Jo