Asendustegevus. Teema: kehakoorijad

Alustuseks selline info, et ma armastan kehakoorijaid. Märksa rohkem kui duššigeeli ja -vahtu. Näidake naist, kellele ei meeldi endaga jännata ja keha aegajalt mökerdada. Mul on koorijate hulgas mitmeid lemmikuid, aga sellest nats hiljem. Läheme nädalapäevad tagasi, sauna, kus veel mõnda aega ei juletud kasevihaga minna - no kes ikka pererahvast tahab kaselehtedega kerisel välja vihastada? Vaat rohkem ei kutsutagi... Ent ajad on muutlikud. Nüüd saavad naised end kitsukese eesruumis mökerdada-mäkerdada. Kõik on rõõmsad ja rahul. 

Mina usun kohvi jõusse. Nii sisemiselt kui väliselt tarvitatuna. Kui midagi viimane kord kasutatud koorijale ette heita, oli see, et ta oli ikka tõsine puru. Mõtlen, et pisut mett juurde segada, siis mätsib paremini. Aga jah, viimane kord olin pudi-kohvine. Perenaine laotas enne saunatamist rätikuid leiliruumi ette ja lavale ning kolm naist asusid end mökerdama. Kaks määrisid endale peale astelpaju sisaldavat koorijat ja mina siis seda kohvipuru. Naerda saime mõnuga - laval istus kõrvuti rahvaste sõprus nagu kunagises nõukaaegses plakatipildilt maha viksitud, ainult laivis olijad olid paljad. Üks natuke kollasema tooniga, keskmine pruun enne musta ja siis väheke heledam variant. Lõõpisime ja sulatasime kehadel möksi. 

Pärast loputust saabus tõde - ma pole nii siledat ihu ammu omanud! Nahk siidisem kui mu öösärk! Ja püsivust kiidan ka. Täna on ... kolmas päev siidine olla. Seega jääb kohvipurune pealemääre mu lemmikute sekka. Ja siin tuleb vaikselt mainida, et kõige-kõigem on siiski greip! Kohvi oma on nr 2. 

Greip avab meeled ja süstitab kirge. Kohv ergutab ja peletab uimasust. Kui need kaks kokku panna... mmmm....

Jo