Kolmas advent. Lugu 3. Lummus.
Uni lõpeb. Küll sooviks edasi uneleda!
Kuulatan, silmad kinni - maailm on vaikne. Uni hõljub jahedas toas ja ma poen sügavamale patja. Veel ei pea tõusma.
Järgmisel hetkel ärkan ja olen kohe ärkvel. Unenäota hommikutund. Sirutan, venitan ja poen teki lämmatavast kaisust välja. Piilun kardina vahelt välja. Hang akna taga on alles. Meretriip endiselt tumehall. Morn, mõtlen.
Põrandavaip on triibuline. Toosama, mille triipe tujudena tajusin: punane - armastus; must - hirm ja nii edasi.
Tõmban hommikumantli ümber keha ja lähen kööki. Pliit köeb ja pliidiserva tõmmatud teekann pahiseb.
Ta on läinud. Tänutunne on soe laine. Mõelda, et enne minekut panna pliit küdema, et mul oleks soe hommik. Klõpsan raadio laulma ja ümisen pätikohvi tehes kaasa laulda.
Selline ilus karge talvehommik seal väljas. Panen panni pliidile ja praen endale muna.
Sa oled jätnud taburetile ehtekarbi. Tõstan kaane ja tunnen huvi, millised on siis need sinu jõuluehted. On erineva suurusega kuule, erinevaid värve; on kujukesi, karda, elektriküünlad. Kõik kenasti mullikilega eraldatud. On aegade tagust äratundmist ja uusi tutvusi.
Toimetan ja juurdlen, kuhu kuusk panna. Mul on jalas su villased sokid ja seljas flanellpluus. Käin vahepeal külmas koridoris nuusutamas su merejakki - see mõrusoolane hõng hoiab pea selgena - kõik on päriselt-päriselt. Kiikan aknast õue. Mu auto esinina paistab. Seekord siis nii.
Tõmban tolmuimejaga toapõranda üle. Siis kuulengi: saapad klopitakse trepil lumest puhtaks ja avatake uks. Sa oled kuusele jala õues külge pannud ja tood nüüd puu tuppa. Kena, tihe ja minust pikem. Ma tunnen enda rõõmu ja näitan seda välja. Kui ilus puu! Toon kopsikuga köögist vett ja valan kuusejala vett täis.
Hakkame ehteid okstele riputama. Kuulid ja need teised kujukesed. Karravöö ja tulukeste lint. Kõige uhkem asi elamises. Vaatame ümbert kinni hoides seda sära, mida kuulid mitmekordistavad. Tunne on õige. Headus, lahkus, rõõm, lootus, heldus. Terve päev ilusaid tundenüansse. Soovin, et see jääkski nii. Kestaks kaua.
***
Õhtupimeduses loen raamatut ja kuulen, kuidas midagi tilgub. Tilk. Mõne minuti pärast uuesti. Tilk. Otsin ja kuulatan. Puu. Meie jõulupuu. Sulab.
Seisan ja näen end hõbedases kuulis ja kuulen, kuidas mu armastus tilgub.
Jo 💖
Kommentaarid
Postita kommentaar