Lembit kolis sisse :)

Mu uude elamisse kolis sisse veel üks isend. Kuuejalgne õnneämblik. Just seesama lapsepõlvest tuntud nimega, see nööpnõelapea suuruse kehaga ja nõelapikkuste jalgadega. Tavaliselt on neil kaheksa jalga, aga minu uuel isehakanud allüürnikul on neid alles 6. Ju on siin mingi draama või tragöödia üleelatud. Ei saa küsida ka, ma ei mõista ämblike keelt veel.
Aga jah, laupäeva hommikul avasin terrassiukse ja sealt ta siis kööts-kööts sisse tuligi. Arvasin,et no küll läheb millalgi tuldud teed tagasi, ent õhtul kippus ta mu diivani peale ronima. Ja siis ronis hoopiski teleri taha. Hommikul oli kutt kadunud. No selge, leidis endale talveks mõnusa tudukoha ja las ta siis talvitub õndsalt. Aga ei! Oli teine hoopis vannitoas. Põrandal oli paar veepiiska ja ühe ääres ta siis seisis oma allesjäänud koibadel. Nüüd õhtul kohtasin teda magamistoa seinal. Olgu, las ta siis uurib ja luurab mu elamist.
Siinkohal mainin, et mulle need sitikad-satikad ja muud ämblikulised ei meeldi,aga ma olen õppimud olema tolerantne ka nende suhtes. Nii et las ta siis liipab oma kuut jalga mu elamises ja kui ta mind just hambad laiali otse ei ründa, jagan koda kuni sooja kevadeni tollega, kes sai minu poolt nimeks Lembit :).