Maru maru!
Meeletult mõnus tuul!
Tänane päev tõuseb eriliselt esile viimase kolme kuu päevade kogumist. Sain jälle ühe pärli oma unistuste-soovide-mälestuste ketti. Ma käisin merel! Tõeliselt tormisel merel!
Mu emotsioon on nii-nii võimas, et mul on jõudu praegu lükata mägesid. Selline mõnus kompvek!
Aga algas kõik eilsest, kui sai moka otsast poetatud, et no jah, mõnus tuul, aga merel on mõnusam. Ja siis, täna hommikul kell 8:15, sain kõne, et kaater väljub sadamast kell 10:00. Aga nüüd läks kiireks! Igatahes sai käbedalt kodus käidud, riided vahetatud ja siis sadamasse sõidetud. Nii, olin õigel ajal platsis, aga sõitu saime alles 10:45. Ja me kurss oli - Naissaare. Uhh! Mu sellesuvine üks soovidest oli, et käin ära Naissaarel. Senini oli see sooviks jäänudki, mind on viidud küll Naissaare külje alla, aga mitte kaugemale. Ja siis täna selline pakkumine!
Kindlasti minu elu kõige ekstreemsem meresõit. Ma nii nautisin seda laintel hüplemist, rügamist, kõikumist, kallutusi! Tuul puhus läänest ja põhjast, lained olid kohati 2m kõrgused. Meie kaater aga tuiskas tõsise mõnuga. No eks mulle näidati siis ikka eriti ekstreemset sõitu ka - tegime ühe S-manöövri. Jeerum! Võttis südame alt õõnsaks küll, aga pahaks ei läinud. Nii et kui mu isa oleks mind näinud - ta oleks mu üle uhke olnud. Nüüd võin kõva häälega rääkida, et olen meremehe tütar ja ma ei põe merehaigust.
Meri oli hall ja valged lainesäbrud tundusid kohati suisa agressiivsed. Lahe keskel olid lained suuremad ja ümarama laineharjaga, nendel oli tore siis nina üles-alla edasi rühkida. Naissaare lähedal aga oli ristlainetus. See kloppis ikka korralikult. Vahetult enne maabumist oli sõit nagu munakividel. Siis pandi kaatrile vingem käik sisse ja me sõna otses mõttes lendasime üle teravate lainetippude. Oeh, kui ma kindla maa peale sain, arvasin, et ma palun saarel varjupaika. Igaks-juhuks, hoolimata mõnust, mis see sõit pakkus (mh, kas meresõit võib olla parem kui seks? - mõne puhul kindlasti).
Siis sain aimu Naissaarest. Ega palju aega ei olnud, aga käisin ära Haldjakülas - need piilusid kusakilt puude vahelt ja olid heatahtlikud, sest kõik oli lihtsalt suurepärane.
Majaka juures käisin. Ja ...
Tagasi sõitsime allalainet ja siis ei rapsinud enam nii hirmsasti. Boonus tuli keset lahte - ma sain rooli enda kätte ja ma juhtisin kaatrit. Täitsa tükk aega. Heh, mul on vale eriala valitud. Mind lubati vendriks võtta - aastaks. :) Ma kenasti loobusin - ma ju tean, mis see vender on. Et ikka kohe kapteni abiks vähemalt.
Sadamas ootas meid kapteni enda poolt küpsetatud kala. Ma vist armusin ...
Tööle naastes oli selline pisut uimane olla, aga adrenaliinilaks püsib praeguseni.
Vot. Nüüd olen ma käinud Naissaarel (lähen veel tagasi). Aga suurim rõõm oli tormise mere nauding. Juhuuuuuuuuuuuu!!!!!!!
Tänane päev tõuseb eriliselt esile viimase kolme kuu päevade kogumist. Sain jälle ühe pärli oma unistuste-soovide-mälestuste ketti. Ma käisin merel! Tõeliselt tormisel merel!
Mu emotsioon on nii-nii võimas, et mul on jõudu praegu lükata mägesid. Selline mõnus kompvek!
Aga algas kõik eilsest, kui sai moka otsast poetatud, et no jah, mõnus tuul, aga merel on mõnusam. Ja siis, täna hommikul kell 8:15, sain kõne, et kaater väljub sadamast kell 10:00. Aga nüüd läks kiireks! Igatahes sai käbedalt kodus käidud, riided vahetatud ja siis sadamasse sõidetud. Nii, olin õigel ajal platsis, aga sõitu saime alles 10:45. Ja me kurss oli - Naissaare. Uhh! Mu sellesuvine üks soovidest oli, et käin ära Naissaarel. Senini oli see sooviks jäänudki, mind on viidud küll Naissaare külje alla, aga mitte kaugemale. Ja siis täna selline pakkumine!
Kindlasti minu elu kõige ekstreemsem meresõit. Ma nii nautisin seda laintel hüplemist, rügamist, kõikumist, kallutusi! Tuul puhus läänest ja põhjast, lained olid kohati 2m kõrgused. Meie kaater aga tuiskas tõsise mõnuga. No eks mulle näidati siis ikka eriti ekstreemset sõitu ka - tegime ühe S-manöövri. Jeerum! Võttis südame alt õõnsaks küll, aga pahaks ei läinud. Nii et kui mu isa oleks mind näinud - ta oleks mu üle uhke olnud. Nüüd võin kõva häälega rääkida, et olen meremehe tütar ja ma ei põe merehaigust.
Meri oli hall ja valged lainesäbrud tundusid kohati suisa agressiivsed. Lahe keskel olid lained suuremad ja ümarama laineharjaga, nendel oli tore siis nina üles-alla edasi rühkida. Naissaare lähedal aga oli ristlainetus. See kloppis ikka korralikult. Vahetult enne maabumist oli sõit nagu munakividel. Siis pandi kaatrile vingem käik sisse ja me sõna otses mõttes lendasime üle teravate lainetippude. Oeh, kui ma kindla maa peale sain, arvasin, et ma palun saarel varjupaika. Igaks-juhuks, hoolimata mõnust, mis see sõit pakkus (mh, kas meresõit võib olla parem kui seks? - mõne puhul kindlasti).
Siis sain aimu Naissaarest. Ega palju aega ei olnud, aga käisin ära Haldjakülas - need piilusid kusakilt puude vahelt ja olid heatahtlikud, sest kõik oli lihtsalt suurepärane.
Majaka juures käisin. Ja ...
Tagasi sõitsime allalainet ja siis ei rapsinud enam nii hirmsasti. Boonus tuli keset lahte - ma sain rooli enda kätte ja ma juhtisin kaatrit. Täitsa tükk aega. Heh, mul on vale eriala valitud. Mind lubati vendriks võtta - aastaks. :) Ma kenasti loobusin - ma ju tean, mis see vender on. Et ikka kohe kapteni abiks vähemalt.
Sadamas ootas meid kapteni enda poolt küpsetatud kala. Ma vist armusin ...
Tööle naastes oli selline pisut uimane olla, aga adrenaliinilaks püsib praeguseni.
Vot. Nüüd olen ma käinud Naissaarel (lähen veel tagasi). Aga suurim rõõm oli tormise mere nauding. Juhuuuuuuuuuuuu!!!!!!!
Kommentaarid
Postita kommentaar