Lihtsalt

Kas tead kui kena on varahommik, hetked enne Suure Tõusu? Pargin oma Punase Maarjamäe juures ja naudin avanevat pastelset linnasiluetti. Kodutänavalt välja sõites olid teeäärsed puud nagu valvel sõdurid oma kirevates rüüdes. Ükski oks ei liikunud ...
Meri loksub ettevaatlikult nagu kartes hingata - kohe, kohe...
Ja siis Ta tuleb - kõigepealt löövad erksaks tornide tipud, siis voolab valgus mööda linnasiluetti alla.
Värvid muutuvad erksaks - meenutab laspepõlve vesipilte, mida pidid kergelt niisutama ja siis näpuga hõõruma. Meri rullub vabastava ohkega randa. Nii imeline. Loodus on ikka võimas.
Uus päev on saanud alguse.