Sõpradega elu lõbustuspargis
Eile käis mul nüüd külas vist küll viimane soolaleivaline. Vähemalt oli mul talle ette näidata aasta-elatud korter kõigi soetustega ja veel soetamata ideedega. Tegelikult ei olnud minu jaoks oluline see fakt, et tema tulek Mähele oli esmakordne. Tähtsam oli see, et ta lõpuks tuli - olime korduvalt kokku leppinud päevi ja kellaaegu, ent miski tuli pidevalt vahele.
Ja eile ta siis tuli - üks mu parimaist sõbrannadest. Kui ma päeval mõtsin, millega külalist kostitada, siis selle erilise sõbranna jaoks leidsin erilise plaadipiruka retsepti. Peediplaadipirukas (PPP) - silmale hää vaadata ja soojalt, valge veini kõrvale, mõnus mekkida. Jääb mu selle suve lemmikute reteptivihikusse!
Vestlesime kogu naisteka maastiku läbi ja juttu jagub järgmisteks kokkusaamisteks ka.
Õhtul, teki kaissu pugedes, ketrasin lahti kogu oma päeva ja suhtlemised: U-ga skaibi-sõnumid teemal lapsed ja mehed; P-ga - kinno täna?; A-ga merele tahaks ja Paradiisi ka. Facebooki sõprade vastastikused like'id ja kommentaarid. Emaga - elu on tavaline; pojaga - elu ei ole tavaline. Ja siis eilne külaline.
Kogu päev keerleb suhtlemiste karussellil, kord hoogsamalt, kord rahulikumalt.
Ja kõigest hoolimata on see, mis su sees on, mis teeb sinust sinu, palju olulisem kui väline kest. Minul praegu eriti - meretuulte suudlus alahuulel on pakatav ja paneb kaasvestleja mulle otsa vaadates muigama. Aga ma ei häbene ja tundub, et *-le meeldin ma selle turbohuulega ka, igatahes on minu jaoks hea teada, et tema näeb seda, kes ma olen. Tegelikult. Et tajud ära, kui huvi sinu vastu on tõeline, mitte mängitud-teeseldud. Siis avaned ise ka rohkem. Ükskõiksuse savine sein on selja taha jäetud ja ma ei roni selle otsa enam mitte kunagi!
Sõbrad mu elus ... Lõpetasin just kõne enn-klubilasega Haapsalust. Jah, ausalt tunnistan, jäi see seltsielu seal linnas soikuma - kõigil ju oma elud kulgemas, ent praegu sain uut energiat, et nendega jälle midagi toredat organiseerida.
***
Eilne külaline on austust väärt seetõttu, et usub minusse, on koguaeg uskunud. See on nii, et aegajalt ikka kahtled-kõhkled, ent kui keegi sinust positiivselt mõtleb ja seda ka tunnistab, siis tiivustab see sind kindlamana edasi liikuma. Jah, ikka hea on mõelda, et näe, tulingi toime, kui üksi jäin, tulin toime ka uue eluga. Me oleme oma elude maailmanabad, meie ümber tiirleb üks sündmuste virr-varr ja ikka suurepärane on teada, et need orbiidid lõikuvad, sulanduvad, põrkuvad, tekivad uued mustrid. Ei ole sa kunagi üksi (üksildane - jah, seda küll), alati on keegi, kes su rõõmu aitab rõõmustada ja kurbust koos kurvastada. Ma lasen elu liumäelt alla teadmises, et sõbrad plaksutavad kõrval käsi ja ergutavad hüüetega. Maandun pehmelt ja sujuvalt ning koos läheme uusi atraktsioone avastama.
Päka otsas varbavahed, seljas elektrisinine kleit, mu juuksed on suvepleekinud, huulil mängib muie, flirdin vabalt ja eelarvamusteta, naudin taustaks kõlavat lihtsat bachatat, mis puusad iseenesest nõksuma paneb, sõbrad on pilgukaugusel. Kurat, kui hea on!
Ja eile ta siis tuli - üks mu parimaist sõbrannadest. Kui ma päeval mõtsin, millega külalist kostitada, siis selle erilise sõbranna jaoks leidsin erilise plaadipiruka retsepti. Peediplaadipirukas (PPP) - silmale hää vaadata ja soojalt, valge veini kõrvale, mõnus mekkida. Jääb mu selle suve lemmikute reteptivihikusse!
Vestlesime kogu naisteka maastiku läbi ja juttu jagub järgmisteks kokkusaamisteks ka.
Õhtul, teki kaissu pugedes, ketrasin lahti kogu oma päeva ja suhtlemised: U-ga skaibi-sõnumid teemal lapsed ja mehed; P-ga - kinno täna?; A-ga merele tahaks ja Paradiisi ka. Facebooki sõprade vastastikused like'id ja kommentaarid. Emaga - elu on tavaline; pojaga - elu ei ole tavaline. Ja siis eilne külaline.
Kogu päev keerleb suhtlemiste karussellil, kord hoogsamalt, kord rahulikumalt.
Ja kõigest hoolimata on see, mis su sees on, mis teeb sinust sinu, palju olulisem kui väline kest. Minul praegu eriti - meretuulte suudlus alahuulel on pakatav ja paneb kaasvestleja mulle otsa vaadates muigama. Aga ma ei häbene ja tundub, et *-le meeldin ma selle turbohuulega ka, igatahes on minu jaoks hea teada, et tema näeb seda, kes ma olen. Tegelikult. Et tajud ära, kui huvi sinu vastu on tõeline, mitte mängitud-teeseldud. Siis avaned ise ka rohkem. Ükskõiksuse savine sein on selja taha jäetud ja ma ei roni selle otsa enam mitte kunagi!
Sõbrad mu elus ... Lõpetasin just kõne enn-klubilasega Haapsalust. Jah, ausalt tunnistan, jäi see seltsielu seal linnas soikuma - kõigil ju oma elud kulgemas, ent praegu sain uut energiat, et nendega jälle midagi toredat organiseerida.
***
Eilne külaline on austust väärt seetõttu, et usub minusse, on koguaeg uskunud. See on nii, et aegajalt ikka kahtled-kõhkled, ent kui keegi sinust positiivselt mõtleb ja seda ka tunnistab, siis tiivustab see sind kindlamana edasi liikuma. Jah, ikka hea on mõelda, et näe, tulingi toime, kui üksi jäin, tulin toime ka uue eluga. Me oleme oma elude maailmanabad, meie ümber tiirleb üks sündmuste virr-varr ja ikka suurepärane on teada, et need orbiidid lõikuvad, sulanduvad, põrkuvad, tekivad uued mustrid. Ei ole sa kunagi üksi (üksildane - jah, seda küll), alati on keegi, kes su rõõmu aitab rõõmustada ja kurbust koos kurvastada. Ma lasen elu liumäelt alla teadmises, et sõbrad plaksutavad kõrval käsi ja ergutavad hüüetega. Maandun pehmelt ja sujuvalt ning koos läheme uusi atraktsioone avastama.
Päka otsas varbavahed, seljas elektrisinine kleit, mu juuksed on suvepleekinud, huulil mängib muie, flirdin vabalt ja eelarvamusteta, naudin taustaks kõlavat lihtsat bachatat, mis puusad iseenesest nõksuma paneb, sõbrad on pilgukaugusel. Kurat, kui hea on!
Kommentaarid
Postita kommentaar