A nagu armastus
Ärkamine teeb rõõmu, uinumine samuti. Teadmine, et see neljatäheline sõnajupp on koguaeg su olemises olemas, ajuti küll rändab ringi mööda higekodu tagatube, ent ilmub siis ootamatult nurga tagant välja, suu kelmikat naeru täis ja pilgus põnevushelk, on meeli ühtaegu raputav ja rahustav. Kuri ei saa kurja teha, kui ta vastaseks on rõõm. Eks ole?
Tegelikult pidin ma hoopis armastusest kirjutama. Samas, eks armastustunne ongi see veski, mis rõõmu jahvatab. Terve ilm täis rõõmutolmu. Nuusutad ja aevastad, pühid riideid, ent need saavad rohkem rõõmujahu täis. Küpsetad rõõmsaid kooke ja parandad seeläbi inimesi.
Aga siis ärkamise rõõmust. Rõõm, et ei pea ruttama, rõõm madalast taevalaotusest - ei pea end päikeselapseks tunnistama, rõõm kätepaarist ja jalapaarist ja nägemisulatusest ja kõigest sellest, mis jääb teki ja voodilina vahele. Seks kaasa arvatud.
Vaimne ärkamine? Ekeee. See on teistmoodi. See on raputamine - kuidas kellelgi siis, kas õrn õlale koputus või maavärinalaadne kogemus. Tjah, kogetud nii nii kui naa, küll läbi enda tegevuse või sõprade käitumise. Kardinad eluakna eest ära! Las põhjamaine valgus voolab ellu ja täidab maast-laeni, seinast seinani.
Rõõmupesa on enda ehitatud. Võid ju seista kõrval, kukalt sügada ja arutleda, et kas sellist siis tahtsingi? Ikka tahtsid, aga unustasid, et ehitamine on mäng. Rõõm ei ole arhidektuuriline arvutusjada vaid loominguline vabadus.
Rõõmus sumin lilleamplis, linnusädin majade vahelistes puusalkudes, rõõm maasikatopsist külmikus ja sellest, et saab voodis end da Vinci Vitriuviuse meheks sirutada. Rõõm sõnade ritta seadmisest ja nendega mängimisest. Lugu saab nagu seitsmejutiline vikerkaar, rõõmus ja oma.
Otsus on enda oma ja edasikaebamisele ei kuulu! Ole rõõmus, püsi rõõmus, jaga ja valitse, võta ja anna, rõõmuriigi Kuningas või Kuninganna.
Nii et siis A nagu armastus? Tuleb, järgmises nupus ehk.
Tegelikult pidin ma hoopis armastusest kirjutama. Samas, eks armastustunne ongi see veski, mis rõõmu jahvatab. Terve ilm täis rõõmutolmu. Nuusutad ja aevastad, pühid riideid, ent need saavad rohkem rõõmujahu täis. Küpsetad rõõmsaid kooke ja parandad seeläbi inimesi.
Aga siis ärkamise rõõmust. Rõõm, et ei pea ruttama, rõõm madalast taevalaotusest - ei pea end päikeselapseks tunnistama, rõõm kätepaarist ja jalapaarist ja nägemisulatusest ja kõigest sellest, mis jääb teki ja voodilina vahele. Seks kaasa arvatud.
Vaimne ärkamine? Ekeee. See on teistmoodi. See on raputamine - kuidas kellelgi siis, kas õrn õlale koputus või maavärinalaadne kogemus. Tjah, kogetud nii nii kui naa, küll läbi enda tegevuse või sõprade käitumise. Kardinad eluakna eest ära! Las põhjamaine valgus voolab ellu ja täidab maast-laeni, seinast seinani.
Rõõmupesa on enda ehitatud. Võid ju seista kõrval, kukalt sügada ja arutleda, et kas sellist siis tahtsingi? Ikka tahtsid, aga unustasid, et ehitamine on mäng. Rõõm ei ole arhidektuuriline arvutusjada vaid loominguline vabadus.
Rõõmus sumin lilleamplis, linnusädin majade vahelistes puusalkudes, rõõm maasikatopsist külmikus ja sellest, et saab voodis end da Vinci Vitriuviuse meheks sirutada. Rõõm sõnade ritta seadmisest ja nendega mängimisest. Lugu saab nagu seitsmejutiline vikerkaar, rõõmus ja oma.
Otsus on enda oma ja edasikaebamisele ei kuulu! Ole rõõmus, püsi rõõmus, jaga ja valitse, võta ja anna, rõõmuriigi Kuningas või Kuninganna.
Nii et siis A nagu armastus? Tuleb, järgmises nupus ehk.
Kommentaarid
Postita kommentaar