Peegeldused

Sa otsid Mind.
Ma seisan Su ees ja Sina .. ei näe.
Kui peegel vastan Su kulmukergitusele ja aiman järgi muigavat suud.
Näen end Sinus ja ihkan Su poole ja Sina vaatad minust läbi, mind märkamata. Tajumata. Puutumata.
Ometi Sa otsid mind...
Mina ei saa enne nähtavaks tulla, kui see poikvel uks Su selja taga on lõplikult kinni pandud. Mitte enne, kui Sa ise lubad end vabaks, lubad endal edasi minna. Minusse tulla. Näen Su pilku libisemas üle minu, mind päriselt teadmata. Ihates iha, mida ise endale keelad.
Aga mina ei saa Sind vabaks teha! Ma võin vaid olla ja hoolida ja püüelda ja ihata...
Peegel me vahel ei valeta - üks on ühel ja teine teisel pool.
Tabamatud.
Vaatan otse Su hallidesse silmadesse oma silmadega ja üritan avada lukku. Ent läbi peegli ju ei saa...

***

Sinus on minu nägu, minu kirge ja kargust. Vahepealset pole. Mu saamatud sammud ja tupikteed. Minu puudutuse pehmus Su lõuajoonel ja sõrmeosa salasosin kulmukaarel. Ole lähedal ja suru mu vastu nii tihedalt, et valus hakkab. Tunne mu tunnet, ime see endasse, suu vastu mu suud ja ütle, et oled eksinud. Mina otsisin, kuigi majakas oli pime. Mina leidsin, kuigi kutset polnud. Sest Sinus on minu nägu, minu mõttekriipsud ja vastamata laused. Miks? Tahtsin ja tahan. Tulnud läbi valuvalguse ja näinud jaheda leegi võrgutavat mängu, mis meelitas ligi ja lahti enam ei saa. Minu ülesanne on näidata, et saab. Saab siis kui Sinus on minu nägu, minu kuumust ja praksuvat pakast. Kui see peegel me vahel üles sulab ja seal teisel pool oled Mina. /2012


Armastusega, Jo ❤