Unes...

 Öeldakse, et unenägu peidab võtmeid, millega avada seni mõistetamatuks jäänud uksi iseendas. Unenäod tulevad alateadvusest, keerduvad igapäevaelusündmustega ja siis näed kogu kompotti sellisest vaatenurgast, et oled selle keskmes või siis vaatad kõrvalt. 

Minu uned tulevad unetsükli teises pooles, siis kui sügav uni on juba ära magatud. Millegipärast ärkan ma keset ööd üles, röhklen pisut ja kui uni uuesti võimust võtab, siis hakkab film jooksma. 

Täna öösel oli kevad. Olin sõpruskonnaga ratastel. Õigemini mina olin pakiraamil reisija, ratast väntas... aga sel pole tähtsust, kes. Oluline oli loodus, kus liikusime. Metsaalune oli täis mõnusalt mahlakid rohelisi toone. Nagu üks mõnus vaip. Ja see vaip lainetas. Voogas, nagu oleks selle lehestiku alla kerges lainetuses meri. Imeilus oli. 

Võtan sellest unepildist tänasesse kaasa selle voogamise ja rahu. Selle mõnusa koosluse: päike, kevad, kaaslased. 

Reaalsuses on kena talvehommik, krõpsuva miinuskraadiga ja vaikse valgenemisega. Ja kohv ergutab meeli. Tähendan une uneraamatusse märksõnadena kirja. Võti on mati all.

***

Jo