Pärast kosutavat ööund oleme valmis uue päeva seiklusteks. Otsustame, et hommikusöögi sööme Sohos. Päev tõotab tulla palav, sest juba hommikul on 20 plusskraadi. Jõuame Sohosse ja tellime omletti. Teenindajaks on noor mees. Saame oma söögi ja kohvi ja cava puudumisel (miinuspunktid kohale) valge veini. Omlett maitseb hea. Kohvi soovitan kindlasti kusagile mujale jooma minna. Vein on noor ja klaar. Muusikavalik paneb imestama - vene pop. Kahtlustan, et teeninaja on venelana. Kui maksma lähen, siis küsin - väidetavalt on hoopis ukrainlane, kes juba kaheksandat aastat Malagas elab ja toimetab. No jah.
Järgmiseks sihtpunktiks on Rooma teater. See amfiteater avastati üsna hiljuti - möödunud sajandi, 1960ndal. Sellel kohal asus kultuurimaja, mille renoveerimise käigus avastati, et oh-oo! hoone all asub kordades vanem ehitis. Loogiline jätk - kultuurimaja lammutati ja amfiteater eksponeeriti. Amfiteater asub kohe kuulsa Alcazaba kindluse külje all.
Vajasime kosutust ja puhkasime jalga Malaga muuseumi vastas asuvas restoranilaadses ettevõttes. Oma cavad me saime, aga cannelloonid mitte. Tuulehood olid sellised, et päikesevarjud lendasid oma alustelt minema, mida hispaania meesteenindajad siis mööda tänavat taga ajasid ja kividega proovisid kinnitada. Ilmselgelt mõttetu tegevus - päike sellele kohale peale ei paistnud, nii et mõttekas oleks need varjud hoopis kinni panna olnud.
Võtsime kõrval asuvast poest jäätised ja tuiasime hop-in-hop-off peatust otsima. Päike oli muutunud teravamaks ja ilmselge oli eelistada varjulist liikumist. Turistibussiga nägime ära pea kõik olulised vaatamisväärsused, sh ka rannapromenaadi, kus bussist väljusime. Peesitajaid ja päikesekummarajaid oli palju. Vees nägin alguses paari pead, ent siis, julgustatuna teistest, hakkas neid päid rohkem tekkima. Õige ka - palavus üle 26 kraadi - mõistlik vees olla.
Muide, papagoid on siin nagu meie varblased. Hirmus sädistamine saadab seal, kus palmid ja muud põõsad kasvavad.
Olime hommikul käinud Mercado Carmenis ja osnud maasikaid. Nüüd läksime läbi kaubanduskeskusse ja ostsime lisaks snäkkimiseks sinki, juustu, jäätist, tomateid. Sellise kuumaga on tark tegu siestat pidada, kodus cavat manustada ja snäkkida. Lõunaund ei suutnud ma siiski kohale meelitada.
Õhtune programm oli paella. Los Mellizos oli koha nimi ja õhtu edenedes sai selgeks, et olime valinud õige koha. Rahvast muudkui tuli ja läks. Targemad olid reserveerinud lauad, aga niisama uudistajad võeti ka vastu kui vaba laud tekkis. Paella kahele tähendas tegelikult 3le: ühele suurele mehele ja kahele naisele; või suisa neljale. Tellisime paella, mis pidanuks sisaldama mereande ja liha, aga vat seda viimast me ei tuvastanud. Jätsime osa lihtsalt söömata. lihtsalt ei jaksanud. Lõpuks ei olnud võimalik enam sirgelt istuda - toitu sai liiga palju. Ootasime kohvi ja toodi espressod - sai enne ööd ergu oleku.
 |
| Homme lähen vaatan |
 |
| Meie kodutänav öösel |
 |
| Rooma amfiteater |
 |
| Papi peatas rulaatori, võttis taskust mobiili ja hakkas skrollima |
 |
| Vaade punase vaibaga jalakäijate tänavale päevakuumuses |
 |
| Malaga kuulsam rand |
 |
| Elektrikut oleks vaja |
 |
| Rooma amfiteater, pilt 2 |
 |
| Jalutame läbi pargi. Purskaev. |
 |
| Kõndimine on tervislik |
Kommentaarid
Postita kommentaar