Eelviimase puhkusenädala reedel
Juba teine hommik on ärkamine kell 7 – pole paha, mis? (loe seda fraasi nüüd veel kord, villureiljanlikult) eriti, kui peale seda ärkamist kukud veel sellisesse poolunne tagasi ja voodist väljatulek on selline kaheotsaga asi: lähed ja tuled jälle lina alla. Lahe on ärgata teades, et aeg on minu päralt, aeg on minu oma. (appikene, see skorpionlik omamiskirg lööb juba ka mittemateriaalsuses välja ) Veel üks nädal.
Tänase ärkamise teeb aga ilmselt teistest omalaadsetest huvitavamaks see, et ma nägin und! Üle pika aja, aga millest, see mul enam meeles pole. Ja see ei heiduta mind absoluutselt.
Mõni päev tagasi sai kinos käidud ja „Algust“ vaadatud. Film räägib unedest, unes une nägemisest, une jagamisest. Igatahes soovitan võimalusel seda vaatama minna, sest minu mõte jooksis veel mõnda aega täiesti tavategevuse juurest sellele filmile, et täitsa unenäoliselt huvitav film.
Veel praegusest hommikust. Napsasin oma rüpeka põlvedele ja tipin öösärgis, sest sõrmed on juba kaua seda hetke oodanud – saaks aga mõtted ruttu kirja, eile polnud mahti pikemaks mõttetegevuseks ja tippimiseks.
Minu möödunud päevade toimetamised? Eile toimus šoping. Suur šoping. Kas mulle meeldib šopata? Ainult siis, kui tean täpselt mida ma tahan, palju ma tahan ja kust ma seda saan. Ja tavapäraselt toidupoes on mul kaasas ostunimekiri. Aga! Eile käisin Viimsis Säästukas, sest vaja oli osta piima. Ainuke asi, mille pärast poodi sai mindud. Nimekirja siis selle ühe asja pärast vaja ei ole ju teadupärast! Ja kui koju jõudsin, siis oli kotis kõik muu, välja arvatud piim … Kokkuhoiupoliitka lonkab kahte jalga. Eellugu tõestab ostunimekirja vajalikkust ka üheainsa toiduaine puhul. Minu puhul.
Aga eilse šoppamise juurde tagasi. Saalisin Bauhausis ja Bauhofis (edaspidi lühendatult BB) riiulite vahel. Nii tohutult palju asju! Leidsin põrandalambi, mis mu uue elu novembrikuuõhtuid hubasemaks saab muuta – nägin hinda. Noh, võib-olla siis ka jaanuarikuud on pikad ja pimedad …
Siis valamukapid ja valamud, segistid. Ma juba tean, mis ma tahan! Terrassile lilleamplite hoidjad, korvtoolid ja laud. Minust peab saama "miljuneer" :) Oma uue tööga saan neid asju lubada :) Kuigi asjad ei ole olulised ... ma pigem kogun sõpru.
Ostud siis: suitsuandur ja el.pirn (mis tuleb täna tagasi viia, sest osutus praagiks).
Mnjah, ka nendesse poodidesse tuleb minna ostunimekirjaga või koos inimesega, kes täpselt teab, mida SUL on vaja ja kes sind oskuslikult paigutatud turunduslõksudest stiilipuhtalt mööda navigeerib.
Coffee break.
Tere hommikust kollane kruus!
Inimsuhtekeemia on maagiline ja imeline.
Keemiliste võrrandite tasakaalustamine on mulle alati meeldinud. :)
Eile tikkus pähe selline mõte – palju me teadlikult teiste inimestega manipuleerime, kas teeme seda millegi saavutamiseks, lihtsalt uurimaks, et teada saada, mis värk on või manipuleerimiseks manipuleerimise enda pärast ehk siis manipuleerimine teisega mängimiseks? Teesklus? Võib ju huvi näidata, et oo, mulle meeldib see sinu uus punane muruniiduk ja need jubinad, mis sinna veel lisaks käivad, aga tegelikult rändavad su mõtted tähtedes ringi. Siit järeldus, et muruniiduki inimene on huvitav küll, aga tegelikult tahaks ikkagi midagi muud: roosasid roose ja sumedat õhtut ja valget veini kuupaistel …
Aga kui muruniiduki mees tundub olevat See Õige, siis tehakse järeleandmisi, et olgu, näita mulle, kuidas see agregaat siis seda muru üles võtab ja kust see bensiin sisse valatakse - aa, et on hoopis elektriline? ja loodetakse tõsimeeli, et ükskord ikka tuleb “kuuvalgus ja valge vein ka“. No blond mis blond, onju? Naiste romantikavajadus on tunduvalt kõrgem kui meestel. Meeste romantiline külg avaldub aga alles siis, kui ta naisest tõsiselt sisse on võetud. Aga et muudkui oodata ja loota, et millal see klik! meesterahvas käib – mõttetu. Vist. Et kas sinnani, kuni M-is pole klikki käinud, tuleks "mul-on-ka-suht-savi" teeselda? See klik! võiks käia enne M-is ja siis alles N-is. Või klikiks korraga .. /Pöörasin puhta ära - elu on ka ilma klikkideta täitsa mõnus ju! mis siin ikka põdeda/
Kuivõrd kiiresti suudab ära tunda, et ka sinuga manipuleeritakse? Sõltub kogemustest. Tavaliselt ikka siis, kui diil on juba toimunud. Siinkohal meenub isiklik kogemus Wellness-programmiga, mis tegelikult peidab endas Herbalife tooteid. „Tänan, ma siiski ei soovi“ – sain öeldud alles siis, kui olin juba pulbripurgiga keskusest väljunud, alles õues klaarus ära, mis värk oli – naerma ajas, et näe, kus sattusidki minusuguse ullikese otsa. Viisin järgmisel päeval pulbri konsultantidele tagasi, karistuseks järgmisel päeval, sest tahtsin uuesti kogetu läbi mõelda ja ära õppida. Ja ma õppisin – see oli huvitav kogemus ja kui seda analüüsisin, siis see äriline manipuleerimine tuli neil ju suurepäraselt välja. Kuidas seda suhtekeemias ära tunda, on pisut keerulisem, aga ka huvitav kogeda ja õppida :)
Mu lähim sõpruskond on selline, keda kõrgelt hindan just nende oskuse – olla hea ja meeldiv inimene – tõttu. Ja seda, et neil kõigil on oskus kuulata. Mina kuulan, tema kuulab – aga me sõna otseses mõttes ka KUULAME, mitte ei mõtle samal ajal muudele asjadele. Ja kui sa oskad kuulata, oskad ka nõu anda, oskad osa saada.
Ja me ei manipuleeri omavahel.
Ja tore on see, et sarnased inimesed tõmbavad sarnaseid ligi – igaühel on meil midagi teisele anda ja midagi saada. Jagame rõõmu ja oleme toeks. Pinnapealsus on meie vahel out.
Ma olen õnnelik, et mul on selliseid sõpru tore trobikond.
Tean, et blogi loevad ka nemad ja ma tunnen nende – TEIE (teate küll, kes olete :)) vastu siirast poolehoidu ja austust. Ma olen uhke Su üle ja sellepärast ka, et Sind Omas Sõbraks saan kutsuda. Oled alati teretulnud mu kodus, mu uues elus!
***
Vastandid tõmbuvad ka.
***
Tänase ärkamise teeb aga ilmselt teistest omalaadsetest huvitavamaks see, et ma nägin und! Üle pika aja, aga millest, see mul enam meeles pole. Ja see ei heiduta mind absoluutselt.
Mõni päev tagasi sai kinos käidud ja „Algust“ vaadatud. Film räägib unedest, unes une nägemisest, une jagamisest. Igatahes soovitan võimalusel seda vaatama minna, sest minu mõte jooksis veel mõnda aega täiesti tavategevuse juurest sellele filmile, et täitsa unenäoliselt huvitav film.
Veel praegusest hommikust. Napsasin oma rüpeka põlvedele ja tipin öösärgis, sest sõrmed on juba kaua seda hetke oodanud – saaks aga mõtted ruttu kirja, eile polnud mahti pikemaks mõttetegevuseks ja tippimiseks.
Minu möödunud päevade toimetamised? Eile toimus šoping. Suur šoping. Kas mulle meeldib šopata? Ainult siis, kui tean täpselt mida ma tahan, palju ma tahan ja kust ma seda saan. Ja tavapäraselt toidupoes on mul kaasas ostunimekiri. Aga! Eile käisin Viimsis Säästukas, sest vaja oli osta piima. Ainuke asi, mille pärast poodi sai mindud. Nimekirja siis selle ühe asja pärast vaja ei ole ju teadupärast! Ja kui koju jõudsin, siis oli kotis kõik muu, välja arvatud piim … Kokkuhoiupoliitka lonkab kahte jalga. Eellugu tõestab ostunimekirja vajalikkust ka üheainsa toiduaine puhul. Minu puhul.
Aga eilse šoppamise juurde tagasi. Saalisin Bauhausis ja Bauhofis (edaspidi lühendatult BB) riiulite vahel. Nii tohutult palju asju! Leidsin põrandalambi, mis mu uue elu novembrikuuõhtuid hubasemaks saab muuta – nägin hinda. Noh, võib-olla siis ka jaanuarikuud on pikad ja pimedad …
Siis valamukapid ja valamud, segistid. Ma juba tean, mis ma tahan! Terrassile lilleamplite hoidjad, korvtoolid ja laud. Minust peab saama "miljuneer" :) Oma uue tööga saan neid asju lubada :) Kuigi asjad ei ole olulised ... ma pigem kogun sõpru.
Ostud siis: suitsuandur ja el.pirn (mis tuleb täna tagasi viia, sest osutus praagiks).
Mnjah, ka nendesse poodidesse tuleb minna ostunimekirjaga või koos inimesega, kes täpselt teab, mida SUL on vaja ja kes sind oskuslikult paigutatud turunduslõksudest stiilipuhtalt mööda navigeerib.
Coffee break.
Tere hommikust kollane kruus!
Inimsuhtekeemia on maagiline ja imeline.
Keemiliste võrrandite tasakaalustamine on mulle alati meeldinud. :)
Eile tikkus pähe selline mõte – palju me teadlikult teiste inimestega manipuleerime, kas teeme seda millegi saavutamiseks, lihtsalt uurimaks, et teada saada, mis värk on või manipuleerimiseks manipuleerimise enda pärast ehk siis manipuleerimine teisega mängimiseks? Teesklus? Võib ju huvi näidata, et oo, mulle meeldib see sinu uus punane muruniiduk ja need jubinad, mis sinna veel lisaks käivad, aga tegelikult rändavad su mõtted tähtedes ringi. Siit järeldus, et muruniiduki inimene on huvitav küll, aga tegelikult tahaks ikkagi midagi muud: roosasid roose ja sumedat õhtut ja valget veini kuupaistel …
Aga kui muruniiduki mees tundub olevat See Õige, siis tehakse järeleandmisi, et olgu, näita mulle, kuidas see agregaat siis seda muru üles võtab ja kust see bensiin sisse valatakse - aa, et on hoopis elektriline? ja loodetakse tõsimeeli, et ükskord ikka tuleb “kuuvalgus ja valge vein ka“. No blond mis blond, onju? Naiste romantikavajadus on tunduvalt kõrgem kui meestel. Meeste romantiline külg avaldub aga alles siis, kui ta naisest tõsiselt sisse on võetud. Aga et muudkui oodata ja loota, et millal see klik! meesterahvas käib – mõttetu. Vist. Et kas sinnani, kuni M-is pole klikki käinud, tuleks "mul-on-ka-suht-savi" teeselda? See klik! võiks käia enne M-is ja siis alles N-is. Või klikiks korraga .. /Pöörasin puhta ära - elu on ka ilma klikkideta täitsa mõnus ju! mis siin ikka põdeda/
Kuivõrd kiiresti suudab ära tunda, et ka sinuga manipuleeritakse? Sõltub kogemustest. Tavaliselt ikka siis, kui diil on juba toimunud. Siinkohal meenub isiklik kogemus Wellness-programmiga, mis tegelikult peidab endas Herbalife tooteid. „Tänan, ma siiski ei soovi“ – sain öeldud alles siis, kui olin juba pulbripurgiga keskusest väljunud, alles õues klaarus ära, mis värk oli – naerma ajas, et näe, kus sattusidki minusuguse ullikese otsa. Viisin järgmisel päeval pulbri konsultantidele tagasi, karistuseks järgmisel päeval, sest tahtsin uuesti kogetu läbi mõelda ja ära õppida. Ja ma õppisin – see oli huvitav kogemus ja kui seda analüüsisin, siis see äriline manipuleerimine tuli neil ju suurepäraselt välja. Kuidas seda suhtekeemias ära tunda, on pisut keerulisem, aga ka huvitav kogeda ja õppida :)
Mu lähim sõpruskond on selline, keda kõrgelt hindan just nende oskuse – olla hea ja meeldiv inimene – tõttu. Ja seda, et neil kõigil on oskus kuulata. Mina kuulan, tema kuulab – aga me sõna otseses mõttes ka KUULAME, mitte ei mõtle samal ajal muudele asjadele. Ja kui sa oskad kuulata, oskad ka nõu anda, oskad osa saada.
Ja me ei manipuleeri omavahel.
Ja tore on see, et sarnased inimesed tõmbavad sarnaseid ligi – igaühel on meil midagi teisele anda ja midagi saada. Jagame rõõmu ja oleme toeks. Pinnapealsus on meie vahel out.
Ma olen õnnelik, et mul on selliseid sõpru tore trobikond.
Tean, et blogi loevad ka nemad ja ma tunnen nende – TEIE (teate küll, kes olete :)) vastu siirast poolehoidu ja austust. Ma olen uhke Su üle ja sellepärast ka, et Sind Omas Sõbraks saan kutsuda. Oled alati teretulnud mu kodus, mu uues elus!
***
Vastandid tõmbuvad ka.
***
Kommentaarid
Postita kommentaar