Kolmas ja neljas
Kuna on neljas, siis alustame sellest. Praegu sajab Pirital paksu padukat ja kõu kõmistab iga natukese aja tagant. Hästi tore – terrassiesine muruplats oli võtmas juba kollast tooni, nüüd muutub ehk taas roheliseks.
Mul on koduloomad :). Nööpnõelapea suuruste kehadega ja nõelapikkuste jalgadega – mina ei tea kuidas nende uhke ladinakeelne nimi kõlab, aga lapsepõlvest saati tean neid kui õnneämblikke. Seega – üks õnnelik tüdruk elab väga õnnelikult uues korteris koos trobikonna väiksemate ja suuremate õnneämblikega. Õnne jagub tuppa ja õue.
Neid natuke paksema kehaga ja lühemate karvaste jalgadega isendeid ma veidi pelgan, neid pole toas õnneks näinud ka.
Ahsaa – vägev raksakas käis just. Aga auto saab tasuta puhtaks – jälle kokkuhoid. Järgmine kord viskan šampooni ka peale.
Aga nüüd silkan siis tagasi teise päeva lõppu. Selle päeva lõpp oli täiuslik! Kell oli 23 läbi, kui käisin Pirital ujumas. Meri oli tüüne ja soe. Taamal taevas roosatas viimane ehatriip. Vasakult laugel paistvas sadamas seisid tuledes pontsakad ja kohmakad laevad, nagu valmistuksid öökluppi minema.
Rahvast oli sel hilisel tunnil üllatavalt palju. Tee oli täis minejaid –tulejaid. Ja tore oli, et omavahel suhtlesid täiesti võõrad – et kas te hoiaksite korra mu asjadel silma peal, lippan riietuskabiini. Ning siis tekkis dialoog teise naabriga, et kuidas siis see riiete valvamine käib ja sekka muud juttu ka.
Meri oli mõnus nii mõnus! Kui lõpuks merest väljusin, tulid vastu vanad tuttavad – muidu ei näe, ei kuule, ei tea neist midagi - ja siis, kui lähed ööujumist tegema, satute lihtsalt suvalisel liivaribal kokku. Tore!
Õhtu päädis mitte uues kodus ja jäätisega …
Kolmas päev oli palav nagu praeahi. Voodist välja venimine toimus kusagil umbes 11-12, ma arvan ja siis pidid ka uuesti vabalangemises tagasi kukkuma ja lihtsalt liikumatult lebama, sest iga väiksemgi liigutus tõi kaasa ohtrad higinired.
Päeva parima alguse tiitli saab külm dušš.
Lõpuks sai mõeldud-tehtud: autosse ja ujuma. Au inimesele, kes leiutas konditsioneeri! Ma arvan, et ma armastan teda. Kõige parem koht nendel palavatel päevadel on autodes, mis omavad konditsioneeri!
Ujuma viidi mind kusagile Muugale – no Muuga terminal jäi paremat kätt. Tee kulges sinna käänuliselt ja väänuliselt ja oli osaliselt remondis ka. Aga noh, kel eesmärk olemas, see liigub ükskõik mismoodi pärale ka. Kohale me jõudsime ja meres ujusime ka, kuigi meenutas see merre minek seda, et „see polegi nagu päris saar, nagu poolsaare moodi saar hoopis“ – ühesõnaga me muudkui jalutasime ja jalutasime põlvekõrguses vees kaugele keset lahte ja siis natuke üle nabases vees tegime oma viis tõmmet ette ja taha ning oligi aeg tagasi kalda poole jalutada. Kui kaldale jõudsin, olid bikiinid seljas peaaeg ära kuivanud.
Siis tuli kaaslaselt tore ettepanek, mis kohe teoks sai tehtud – välja sööma ei lähe, aga lähme poodi. Poes otsis-ostis sõber kõik tarvilikud-vajalikud söömaained kokku, sekka lisaks 1 vein ja 2 siidrit ning siis padavai minu uude koju ostetut üheks kokku keerama. Valmis super hea ja kerge mereannisalat! Oo, ma jumaldan mehi, kes kokkavad! Meie, naiste jaoks on see igapäevane rutiine tegevus - praed oma kotlette, mune või keedad supileent, sest sa oled seda kohustatud tegema - pere tahab süüa ja seda iga päev. Aeg-ajalt on tore katsedata uute maitseelamustega, aga jah, meeste käes käib toiduvalmistamine hoopis teise valemi järgi ja teistsuguse naudinguga. Naisena ma tunnistan, et on tore jälgida meest köögis tegutsemas ja maitseelamus on alati garanteeritud.
Mul on nüüd uus maitseaine, mida ma polnud varem kasutanud – sinepiseemned ja siis tuleb mul oma õlivaru (hetkel on: 1 tavaline rapsiõli praadimiseks ja siis veidi peenem oliiviõli pritspudelis) täiendada seedermänni oliivõliga – on selline üldse olemas? äkki oli lihtsalt seedermänniõli? peab uuesti üle küsima.
Siider alla, salat peale, veel valge vein otsa – ja minu rolliks sai nõudepesu. :) Siis taskeerisime mu uut elamist - et kus on mõned praod, mis nende pragudega teha, milliseid andureid on vaja muretseda, teleka asemel võiks hoopis projektorit katsetada – mul nüüd selline paraja suurusega hele sein (selle mõtte üritan ära proovida küll, ma arvan), siis et vannitoas on äravoolujooks ja sinna tuleb aegajalt vett kallata ja siis on vannitoas veel eraldi ventilatsioon ja toalaes juhtmed, kuhu panna suitsuandur. Terve nimekiri asju tekkis, mille peale peab hakkama mõtlema, aga ise vb poleks kohe niimoodi asju näinudki ja reastanud.
Õhtu lõppes Õllesummeril. Kuulasime Smilersit, natuke Birgiteid ja veel peotäit toredaid esinejaid. Rüüpasime erinevaid õllesorte, nagu Saku Must õlu. Uhh! Seisime pikas sularahaautomaadi sabas. siis natuke väiksemas tualetisabas (5 krooni kord). Sõime tasuta TUC-küpsiseid. Ning siis tulid küüslaauguleivad, mis oleks võinud ära jääda. I-le pani punkti karussell… No krt, tüdruk, sa pole enam 20 ja +, oli sul nüüd tarvis sinna ronida! Möödus see mõneminutiline ja samas lõputa sõit silmad kinni, karjuda ka ei saanud – nii jube oli. Mis edasi sai, sellest ma targu vaikin.
Veel sellest ööst vaid niipalju, et mäletan - lubasin seal Summeril mittevägakõrgelt alla hüpata ja maanduda pehmesse suurde patja, kui teksad jalas ja ühtegi õlu all pole. Oo kui julgeks on keegi üleöö muutnud!
***
Tänane hommik oli huvitav. Ma arvan (seda möönas kaaslane ka), et mul käis vares toas. Igatahes olin jätnud ukse terrassile pärani lahti, et oleks öösel magades natukenegi õhku ja siis mingi 7paiku hakkasid kraaksud omavahel õues suhtlema. Korraga toimus kraaksatus väga kõvasti ja vägagi lähedal (ma arvan, et ta oli siis terrassil), aga et uni oli magus ja käed-jalad ei nõustunud voodist väljaminekuga, siis ma täpselt ei tea, kaugel see linnuisend siis täpselt oli. Aga sõber arvas, et tema kuulis küünte krabinat parketil … Võib olla saan lisaks koduloomadele mõne kodulinnu ka? Vares Jaak või Jackliin.
***
Mu vana elamine on nüüd kenasti müügis, infot leiab http://www.city24.ee/kinnisvara/korter/734895, aga detailsemat infot saab minu käest ka küsida.
Ja nüüd ma ootan oma esimest päris külalist – Liinat.
Mul on koduloomad :). Nööpnõelapea suuruste kehadega ja nõelapikkuste jalgadega – mina ei tea kuidas nende uhke ladinakeelne nimi kõlab, aga lapsepõlvest saati tean neid kui õnneämblikke. Seega – üks õnnelik tüdruk elab väga õnnelikult uues korteris koos trobikonna väiksemate ja suuremate õnneämblikega. Õnne jagub tuppa ja õue.
Neid natuke paksema kehaga ja lühemate karvaste jalgadega isendeid ma veidi pelgan, neid pole toas õnneks näinud ka.
Ahsaa – vägev raksakas käis just. Aga auto saab tasuta puhtaks – jälle kokkuhoid. Järgmine kord viskan šampooni ka peale.
Aga nüüd silkan siis tagasi teise päeva lõppu. Selle päeva lõpp oli täiuslik! Kell oli 23 läbi, kui käisin Pirital ujumas. Meri oli tüüne ja soe. Taamal taevas roosatas viimane ehatriip. Vasakult laugel paistvas sadamas seisid tuledes pontsakad ja kohmakad laevad, nagu valmistuksid öökluppi minema.
Rahvast oli sel hilisel tunnil üllatavalt palju. Tee oli täis minejaid –tulejaid. Ja tore oli, et omavahel suhtlesid täiesti võõrad – et kas te hoiaksite korra mu asjadel silma peal, lippan riietuskabiini. Ning siis tekkis dialoog teise naabriga, et kuidas siis see riiete valvamine käib ja sekka muud juttu ka.
Meri oli mõnus nii mõnus! Kui lõpuks merest väljusin, tulid vastu vanad tuttavad – muidu ei näe, ei kuule, ei tea neist midagi - ja siis, kui lähed ööujumist tegema, satute lihtsalt suvalisel liivaribal kokku. Tore!
Õhtu päädis mitte uues kodus ja jäätisega …
Kolmas päev oli palav nagu praeahi. Voodist välja venimine toimus kusagil umbes 11-12, ma arvan ja siis pidid ka uuesti vabalangemises tagasi kukkuma ja lihtsalt liikumatult lebama, sest iga väiksemgi liigutus tõi kaasa ohtrad higinired.
Päeva parima alguse tiitli saab külm dušš.
Lõpuks sai mõeldud-tehtud: autosse ja ujuma. Au inimesele, kes leiutas konditsioneeri! Ma arvan, et ma armastan teda. Kõige parem koht nendel palavatel päevadel on autodes, mis omavad konditsioneeri!
Ujuma viidi mind kusagile Muugale – no Muuga terminal jäi paremat kätt. Tee kulges sinna käänuliselt ja väänuliselt ja oli osaliselt remondis ka. Aga noh, kel eesmärk olemas, see liigub ükskõik mismoodi pärale ka. Kohale me jõudsime ja meres ujusime ka, kuigi meenutas see merre minek seda, et „see polegi nagu päris saar, nagu poolsaare moodi saar hoopis“ – ühesõnaga me muudkui jalutasime ja jalutasime põlvekõrguses vees kaugele keset lahte ja siis natuke üle nabases vees tegime oma viis tõmmet ette ja taha ning oligi aeg tagasi kalda poole jalutada. Kui kaldale jõudsin, olid bikiinid seljas peaaeg ära kuivanud.
Siis tuli kaaslaselt tore ettepanek, mis kohe teoks sai tehtud – välja sööma ei lähe, aga lähme poodi. Poes otsis-ostis sõber kõik tarvilikud-vajalikud söömaained kokku, sekka lisaks 1 vein ja 2 siidrit ning siis padavai minu uude koju ostetut üheks kokku keerama. Valmis super hea ja kerge mereannisalat! Oo, ma jumaldan mehi, kes kokkavad! Meie, naiste jaoks on see igapäevane rutiine tegevus - praed oma kotlette, mune või keedad supileent, sest sa oled seda kohustatud tegema - pere tahab süüa ja seda iga päev. Aeg-ajalt on tore katsedata uute maitseelamustega, aga jah, meeste käes käib toiduvalmistamine hoopis teise valemi järgi ja teistsuguse naudinguga. Naisena ma tunnistan, et on tore jälgida meest köögis tegutsemas ja maitseelamus on alati garanteeritud.
Mul on nüüd uus maitseaine, mida ma polnud varem kasutanud – sinepiseemned ja siis tuleb mul oma õlivaru (hetkel on: 1 tavaline rapsiõli praadimiseks ja siis veidi peenem oliiviõli pritspudelis) täiendada seedermänni oliivõliga – on selline üldse olemas? äkki oli lihtsalt seedermänniõli? peab uuesti üle küsima.
Siider alla, salat peale, veel valge vein otsa – ja minu rolliks sai nõudepesu. :) Siis taskeerisime mu uut elamist - et kus on mõned praod, mis nende pragudega teha, milliseid andureid on vaja muretseda, teleka asemel võiks hoopis projektorit katsetada – mul nüüd selline paraja suurusega hele sein (selle mõtte üritan ära proovida küll, ma arvan), siis et vannitoas on äravoolujooks ja sinna tuleb aegajalt vett kallata ja siis on vannitoas veel eraldi ventilatsioon ja toalaes juhtmed, kuhu panna suitsuandur. Terve nimekiri asju tekkis, mille peale peab hakkama mõtlema, aga ise vb poleks kohe niimoodi asju näinudki ja reastanud.
Õhtu lõppes Õllesummeril. Kuulasime Smilersit, natuke Birgiteid ja veel peotäit toredaid esinejaid. Rüüpasime erinevaid õllesorte, nagu Saku Must õlu. Uhh! Seisime pikas sularahaautomaadi sabas. siis natuke väiksemas tualetisabas (5 krooni kord). Sõime tasuta TUC-küpsiseid. Ning siis tulid küüslaauguleivad, mis oleks võinud ära jääda. I-le pani punkti karussell… No krt, tüdruk, sa pole enam 20 ja +, oli sul nüüd tarvis sinna ronida! Möödus see mõneminutiline ja samas lõputa sõit silmad kinni, karjuda ka ei saanud – nii jube oli. Mis edasi sai, sellest ma targu vaikin.
Veel sellest ööst vaid niipalju, et mäletan - lubasin seal Summeril mittevägakõrgelt alla hüpata ja maanduda pehmesse suurde patja, kui teksad jalas ja ühtegi õlu all pole. Oo kui julgeks on keegi üleöö muutnud!
***
Tänane hommik oli huvitav. Ma arvan (seda möönas kaaslane ka), et mul käis vares toas. Igatahes olin jätnud ukse terrassile pärani lahti, et oleks öösel magades natukenegi õhku ja siis mingi 7paiku hakkasid kraaksud omavahel õues suhtlema. Korraga toimus kraaksatus väga kõvasti ja vägagi lähedal (ma arvan, et ta oli siis terrassil), aga et uni oli magus ja käed-jalad ei nõustunud voodist väljaminekuga, siis ma täpselt ei tea, kaugel see linnuisend siis täpselt oli. Aga sõber arvas, et tema kuulis küünte krabinat parketil … Võib olla saan lisaks koduloomadele mõne kodulinnu ka? Vares Jaak või Jackliin.
***
Mu vana elamine on nüüd kenasti müügis, infot leiab http://www.city24.ee/kinnisvara/korter/734895, aga detailsemat infot saab minu käest ka küsida.
Ja nüüd ma ootan oma esimest päris külalist – Liinat.
Kommentaarid
Postita kommentaar