Uue elu esimene päev, 12072010

Mu punane Volvo sõitis täna hommikul eriliselt – uus tee, auke minimaalselt ja Tüdruk pidas viisakalt kinni kõikidest kiiruspiirangust Pirita teel. Ja vasakut kätt jäi meri …
Nii me siis kahekesi sõitsime uude ellu.

Võtmed käes, oluline info vahetatud – aeg pea nädalast pakkimisstressi kolimist alustada. Uskumatu, aga viie noormehe kaasabil läks kõik sujuvalt: kolisime siis 4 sõiduautoga, milledest kahel järelkärud. Siuh-lips asjad peale, siuh-lips asjad maha. Õues näitab üle 30 kuumakraadi …

Uus kodu võõristab natuke, aga pole hullu, saame omaks!
Harjume praegu mööbli esialgse paigutusega ja sellega, et nii valge on – pane või päikseprill toas ette.
Terrass on suurepärane koht mõtisklusteks. Jah, pole veel aiatoole, aga niisama ääre peal saab ka istuda ja oma kollasest kruusist kohvi juua. MÕ-NUS! Nii mõnus!

Õhtul hiljem, kui kuumus järele annab, jalutan mereranda – eks selle mere pärast sai siiakanti ka elamist otsitud. Ja nüüd ma olen siis kohal, ma olen kodus.

Arvata võib, et nende pakkide-kastide otsas tuleb nüüd mõnda aega elada, sest ma tahan rahulikult toimetada, kuhu tormatagi, puhkus ju!

Uue elu uus kodu on selline: astun avarasse koridori – kohe paremale jääb riidenagi ja kapp, kuhu triikimisalus suurepäraselt peitu pages. Triikraual ei jäänud muud üle kui sõnatult kaasale kappi kaasa ronida.
Edasi: vasakut kätt jääb magamistuba (õigemini saab ta selleks alles mõne aja pärast :)). magamistoas on suur garderoobikapp, aga mul on praegu tunne, et mu riided ikka kõik ei mahu sinna ära. Selge – teeme jälle harvendust, see sobib tegelikult.
Magamistoast on võimalik otse terrassile minna. Noormehed täna korteri välisust ei kasutanudki – käisid ja kolisid läbi terrassi kõik ära.
Otse magamistoa vastas on vannitoa uks. Mul on nüüd elusuuruses vann, teate :)
Ja pesumasina ühendasid poisid naksti ära. Nii et peseme pesu veega :)
Siis tuleb avar elutuba – kurakätt, kus on nurkaken ja samuti pääs terrassile. Otse akna vastas on mu Volvo-tüdruku platseerumispunkt. Nii et olukord on kontrolli all.
Paremat kätt jääb eraldi aknaga kööginurk. Vat köök on see, mis pani mu korteriostuplaanile viimase otsustava punkti. Mul on elus esimest korda nõudepesumasin, sisseehitatud külmik (sisaldab praegu sidrunivett ja pakki võid), AEG-pliit (noh, selle ahjuga näen vist mõnda aega vaeva – ta kekutas mingit imelikku kellaaega ja ei allunud kohesele korraldusele pliit välja lülitada), õhupuhasti (see on väga umbes – nõuab puhastamist).
Homme katsetame praeahju ära.

Ja teler on pea nädal aega tumm – tehnikutel piiiiiikad järjekorrad, ei jõua varem tulla ja ühendusi paika panna. Aga see teler ei huvitagi mind, ainuke nukraks tegev asi, et internetiühendust pole, kasutan laenatud internetipulka ja üritan mitte tihti võrguilma tükkida. Nii et taskutelefon on ühenduseks minu ja mu sõprade vahel. Vahva!

Homme tuleb naasta vanasse elupaika ja seal sutike koristada ning siis tuleb maakler ja see korter läheb müüki. Koht on super ja korterist annab superkorteri teha, kui tegija ollakse.

****

Kell on pisut üle kuue õhtul ja ma olen üksi kodus … Kurgus natuke nöörib, ise ka ei tea miks.
Suurem osa asju on nüüd lahti pakitud, ülejäänud teen täpselt nii nagu tuju on.
Maja on vaikne, kuigi nägin 2 väikest last ja trepikojas on nii kärud kui kolmerattalised.
Kurat, et see raadio ka nii kurba lugu mängib.

Lähen mere äärde jalutama ja naastes nööbin lahti siidripurgi. Olgu siis niipaljugi sel esimesel päeval.