11082010

Vahvalt hõre päev! Mõni käsukiri ja ohter telefonitöö. Paar toredat meili – laupäeval tulevatelt külalistelt ja kutse Kassarisse kukkuvaid tähti vaatama! Hiiumaa – ma juba tulen! Läbi tule ja vee – õigemini küll praamiga üle mere.
Ilm oli jälle nii ilus, et patt oli kontoris püsida. Seega tegin ühe pika lõuna - jalutasin Kristiinesse. Ja siit kohe hoiatus – see Kotka tänav ei saa vist kunagi valmis, muudkui remondivad ja remondivad. Minu arvates juba varakevadest saadik. Võimalusel vältige!

Õhtul käisin jälle oma valdusi üle vaatamas. Vot nende vaadete pärast tuleb mu uut elupaika kadestada. Saate aru, mul on igal õhtul päikeseloojang!

Täna oli selline kuldroosa vajumine, aga vajus enne pilvedesse kui merre. Hästi uhke ja kuninglik vajumine oli. Ja siis ma tundsin, et ma tahan ära. Just olla seal ühel suurel laeval ja lasta end ära viia.
Lihtsalt. Et jätaks siin kõik kus seda ja teist ja läheks…