Esimene tööpäev peale puhkust
09082010
Vana Töö Uues Elus
Täna on mu esimene tööpäev. Imelik päev. Hommikul olin ainuke, kes seisis ja ootas Mähe tee bussipeatuses bussi (auto seisab - hoian kütust kokku). Bussi pealeminekust, ümberistumisest trammile ja tööle jõudmiseks kulus kokku täpselt 43 minutit, pole paha!
Homme viilin ja tulen hilisema bussiga, sest üllatus-üllatus – täna oleks Une-Mati mind kauem kaisus hoidnud, aga mobiilne äratus ei lasknud. Ja selgus, et jõuan nii ehk naa õigeaegselt, siis võiks ju ikka veerand tundi padjale kauem pühendada.
Esimene tööpäev. Arvuti ekraanipilt tuli uuesti seadistada, lauatelefon vahetati välja, sest mingi piksli-rida oli lihtsalt otsustanud hajuda. Nii et halli telefoni asemel on mul nüüd tumehall SIEMENS.
Kohvimasin andis ikka endiselt kohvi ja pooleüheksane nõuka algas minutipealt. Kalendri numbripildi vahetasin ära.
Kuna enamus ülemaid ja alamaid puhkab, siis on täitsa rahulik olemine.
Kõned
Esimese tööpäeva kõned on nagu puder ja kapsad: tore et töölaua taga tagasi; palju ma palka peaksin saama; kas suvepäevadele tuled; mismoodi ma käsukirjas näitan tähtaega jne jne jne. Sekka ka ühe igiammuse austaja kõne – hääl minevikust. Aga noh, kohvi võib ju ikka juua, onju? Täitsa huvitav …
Siis - õnnitluskõned uue elamise puhul. Jee! – aga soovige mu Uue Elu puhul ka – tegelikult tuleb vist mind enne näha ja siis õnnitleda.
Nats möödunud nädalavahetusest
Haapsalus oli kuum ja niiske. Laupäev oli kohtumiste päev. Innustusin taas, sest sain kokku oma ühega parimatest sõbrannadest ja tema emaga ka: märksõnad – suhtumine – ise valin, kuidas suhtun; ise otsustan, et olen praegu rahul. No selline wake up kohtumine oli. Aga mõjus! Pühapäeval tegin pika-pika tiiru: alustasin Promenaadist ja lõpetasin ümber Viigi tatsumisega. Soovitan soojalt Promenaadi külastamist, kui Haapsallu peaksid juhtuma. Imekena koht jalutamiseks.
Mööblipoed
Esimese tööpäeva lõuna pühendasin kolmele kohalikule mööblipoele. Esimeses tuli kohe kepsakas keskealine poedaam abi pakkuma – et kõik mis näha, on võimalik oma mõõtudega tellida. Ja-jah, aga ma ei saa käia TV-aluse eest ometigi 6000 krooni välja. Või on need hinnad normaalsed?
Teine pood. Läksin kõhtupidi sisse ja tulin peale esimese tõeliselt meeldinud tooli hinda nähes peputpidi poest välja.
Kolmas.
"Tere" müüjale ja siis ma lihtsalt käisin nagu näitusel ringi, et „a-hah“ ja „või nii“. Külalitseraamatut ei näinud.
Tulem - küsimus: palun kas keegi on nõus tulema mingu millalgi sügisel IKEAsse?
Naiste-extra. Kuidas sebida endale meest.
Eeltöö. Oled endale lubanud natuke rohkem kui tohib (1 jäätis). Otsustad, et tuleb ikka üks liigutamine värskes õhus kirja saada. Kell on 21:00. Võtad maha meigi, otsid välja trennipüksid (võivad natuke suured ja väljaveninud olla), pleekinud T-särgi, paned juuksed suvalise klambriga üles, võtad kepid (ratta – aga siis sõidad mega rahulikult) ja lähed terviserajale (või kohalikele koduümbruse tänavatele).
Kõnnid nii umbes kilomeeter-poolteist, jõuab sulle järgi Jooksev Mees. Nimetame ta siinkohal Ponts-ontsuks, sest tollel oli mingi reklaam treeningpluusil, aga mul läks täpne kiri meelest ära. Igatahes mingi Ponts oli.
Ponts-onts tervitab. Viisaka inimesena ütled kenasti „Tere-tere“ vastu. Ponts-onts küsib, et miks vastutuult kõnnid, kas teisele poole ei tahaks liikuda. Sina vastad teadlikult, et vastutuul kulutab rohkem kaloreid (oh, kui tark me oleme!) ja rühid oma tempos edasi. Ponts-onts keerab selja vastu tuult ja jookseb tagurpidi su kõrval edasi.
Tuleb jutt: varem ei saagi trenni teha, sest nii palav on – noogutad, et ja-jah, teevad palavaga hoopis endale liiga. Järgmine küsimus: sul ratas on, võiks vahel koos (?!) rattaga sõita. Vastus: rattaga on kindlasti ka tore liikuda, aga hetkel see kaherattaline asi sul puudub. Aga ei saa (edevusest) mainimata jätta, et see eest on sul 4-rattaline (selle teema võib asendada, näiteks, et sul on rulluisud). Siis kuuled, et Ponts-ontsul on ka: hõbedane Toyota. Džiip. Kuna on tuul, siis kallutad veidi pead ja Ponts-onts arvab, et ta jutt on eriti huvitav. Kuuled, et ta on rallit sõitnud ja et ta käib peaaegu igal õhtul sama marsruuti jooksmas, et vaja Sügisjooksuks treenida ja et kas ma homme ka trenni teen.
Teen, aga vahetan marsruuti – seda ei ütle kõva häälega. Välja ütled siis, kui sul selleks tõesti soov on. Minul pole.
Õige vastus – ma ei ole päris kindel, kas ma homme õhtul trenni teen. Näis.
Õnneks paistab juba sinu pöördepunkt, viisakalt ütled, et siin pead sa ümber pöörama ja soovid kenasti „Head õhtut“ . Ponts-onts: loodan sind siis kui mitte homme, ülehomme ikka näha. Kena õhtut ja meeldiv oli koos treenida.
Nii, lugupeetud vabad ja vallatud – kel huvi, palun tehke homme Pirita rannas jooksutrenni või kepingut, nii umbes 21 paiku. Kui näete täitsa normaalse välimusega meesterahvast sörkimas, siis selg sirgeks, samm krapsakaks - liikumine on lust!
***
Mina panin keppadi-keppadi kodu poole ja mõtlesin, et peaks õige homse lõunasöögi juba täna õhtul ära pakkima – hommikul läheb äkki kiireks.
Selline see päev siis sai. Liiga ei tehtud, aga hõlpu ei antud ka.
Elu on ikka valge puri.
Vana Töö Uues Elus
Täna on mu esimene tööpäev. Imelik päev. Hommikul olin ainuke, kes seisis ja ootas Mähe tee bussipeatuses bussi (auto seisab - hoian kütust kokku). Bussi pealeminekust, ümberistumisest trammile ja tööle jõudmiseks kulus kokku täpselt 43 minutit, pole paha!
Homme viilin ja tulen hilisema bussiga, sest üllatus-üllatus – täna oleks Une-Mati mind kauem kaisus hoidnud, aga mobiilne äratus ei lasknud. Ja selgus, et jõuan nii ehk naa õigeaegselt, siis võiks ju ikka veerand tundi padjale kauem pühendada.
Esimene tööpäev. Arvuti ekraanipilt tuli uuesti seadistada, lauatelefon vahetati välja, sest mingi piksli-rida oli lihtsalt otsustanud hajuda. Nii et halli telefoni asemel on mul nüüd tumehall SIEMENS.
Kohvimasin andis ikka endiselt kohvi ja pooleüheksane nõuka algas minutipealt. Kalendri numbripildi vahetasin ära.
Kuna enamus ülemaid ja alamaid puhkab, siis on täitsa rahulik olemine.
Kõned
Esimese tööpäeva kõned on nagu puder ja kapsad: tore et töölaua taga tagasi; palju ma palka peaksin saama; kas suvepäevadele tuled; mismoodi ma käsukirjas näitan tähtaega jne jne jne. Sekka ka ühe igiammuse austaja kõne – hääl minevikust. Aga noh, kohvi võib ju ikka juua, onju? Täitsa huvitav …
Siis - õnnitluskõned uue elamise puhul. Jee! – aga soovige mu Uue Elu puhul ka – tegelikult tuleb vist mind enne näha ja siis õnnitleda.
Nats möödunud nädalavahetusest
Haapsalus oli kuum ja niiske. Laupäev oli kohtumiste päev. Innustusin taas, sest sain kokku oma ühega parimatest sõbrannadest ja tema emaga ka: märksõnad – suhtumine – ise valin, kuidas suhtun; ise otsustan, et olen praegu rahul. No selline wake up kohtumine oli. Aga mõjus! Pühapäeval tegin pika-pika tiiru: alustasin Promenaadist ja lõpetasin ümber Viigi tatsumisega. Soovitan soojalt Promenaadi külastamist, kui Haapsallu peaksid juhtuma. Imekena koht jalutamiseks.
Mööblipoed
Esimese tööpäeva lõuna pühendasin kolmele kohalikule mööblipoele. Esimeses tuli kohe kepsakas keskealine poedaam abi pakkuma – et kõik mis näha, on võimalik oma mõõtudega tellida. Ja-jah, aga ma ei saa käia TV-aluse eest ometigi 6000 krooni välja. Või on need hinnad normaalsed?
Teine pood. Läksin kõhtupidi sisse ja tulin peale esimese tõeliselt meeldinud tooli hinda nähes peputpidi poest välja.
Kolmas.
"Tere" müüjale ja siis ma lihtsalt käisin nagu näitusel ringi, et „a-hah“ ja „või nii“. Külalitseraamatut ei näinud.
Tulem - küsimus: palun kas keegi on nõus tulema mingu millalgi sügisel IKEAsse?
Naiste-extra. Kuidas sebida endale meest.
Eeltöö. Oled endale lubanud natuke rohkem kui tohib (1 jäätis). Otsustad, et tuleb ikka üks liigutamine värskes õhus kirja saada. Kell on 21:00. Võtad maha meigi, otsid välja trennipüksid (võivad natuke suured ja väljaveninud olla), pleekinud T-särgi, paned juuksed suvalise klambriga üles, võtad kepid (ratta – aga siis sõidad mega rahulikult) ja lähed terviserajale (või kohalikele koduümbruse tänavatele).
Kõnnid nii umbes kilomeeter-poolteist, jõuab sulle järgi Jooksev Mees. Nimetame ta siinkohal Ponts-ontsuks, sest tollel oli mingi reklaam treeningpluusil, aga mul läks täpne kiri meelest ära. Igatahes mingi Ponts oli.
Ponts-onts tervitab. Viisaka inimesena ütled kenasti „Tere-tere“ vastu. Ponts-onts küsib, et miks vastutuult kõnnid, kas teisele poole ei tahaks liikuda. Sina vastad teadlikult, et vastutuul kulutab rohkem kaloreid (oh, kui tark me oleme!) ja rühid oma tempos edasi. Ponts-onts keerab selja vastu tuult ja jookseb tagurpidi su kõrval edasi.
Tuleb jutt: varem ei saagi trenni teha, sest nii palav on – noogutad, et ja-jah, teevad palavaga hoopis endale liiga. Järgmine küsimus: sul ratas on, võiks vahel koos (?!) rattaga sõita. Vastus: rattaga on kindlasti ka tore liikuda, aga hetkel see kaherattaline asi sul puudub. Aga ei saa (edevusest) mainimata jätta, et see eest on sul 4-rattaline (selle teema võib asendada, näiteks, et sul on rulluisud). Siis kuuled, et Ponts-ontsul on ka: hõbedane Toyota. Džiip. Kuna on tuul, siis kallutad veidi pead ja Ponts-onts arvab, et ta jutt on eriti huvitav. Kuuled, et ta on rallit sõitnud ja et ta käib peaaegu igal õhtul sama marsruuti jooksmas, et vaja Sügisjooksuks treenida ja et kas ma homme ka trenni teen.
Teen, aga vahetan marsruuti – seda ei ütle kõva häälega. Välja ütled siis, kui sul selleks tõesti soov on. Minul pole.
Õige vastus – ma ei ole päris kindel, kas ma homme õhtul trenni teen. Näis.
Õnneks paistab juba sinu pöördepunkt, viisakalt ütled, et siin pead sa ümber pöörama ja soovid kenasti „Head õhtut“ . Ponts-onts: loodan sind siis kui mitte homme, ülehomme ikka näha. Kena õhtut ja meeldiv oli koos treenida.
Nii, lugupeetud vabad ja vallatud – kel huvi, palun tehke homme Pirita rannas jooksutrenni või kepingut, nii umbes 21 paiku. Kui näete täitsa normaalse välimusega meesterahvast sörkimas, siis selg sirgeks, samm krapsakaks - liikumine on lust!
***
Mina panin keppadi-keppadi kodu poole ja mõtlesin, et peaks õige homse lõunasöögi juba täna õhtul ära pakkima – hommikul läheb äkki kiireks.
Selline see päev siis sai. Liiga ei tehtud, aga hõlpu ei antud ka.
Elu on ikka valge puri.
Kommentaarid
Postita kommentaar