Mõnikord
Selle laupäeva veedan ma üksi. Ja ei osale maijooksul. Ja ei osale Kalamajapäevadel. Osalen päeval Ise ja kodu. Mu akanad säravad pärastlõunal nagu prillikivid ja kardinad õõtsuvad mõõdukas tempos tuules, mis terassiuksest lahkelt on sisse palutud. Tuleb teine küsimatagi.
Päev on õõtsunud omas rütmis ja ma naudin neid olemisi: koristad ja rahmeldad, jood vett ja rahmeldad jälle. Nii õhtuni välja kui viimaks istud terrassil, linnud kudrutavad, naabrid peesitavad (mitte kõik) ja mina naudin oma tärkavat loomingut lillanumates. Oh ja siis on feisbuugi kord.
Muigan, sest maailm tiirleb kordades aeglasemalt, kui ilm on fantastiline. Võibolla siis enne ööd jagatakse maailmale jooksupilte, toidupilte, kiisupilte ja pilte, mis mahuvad kategooriasse "muud".
Mina? Aga loomulikult! Minu kujunenud bränd ju.
Üks mu tuttav kasutab kodukujunduses ainult musta ja valget. Halli ka. Ma nii loodan, et ta selles asfaldi värvi elamises märkab ehk ka tärkavat rohelist ja paegi pakatavat kirju-mirjut. Vb purjetab ta hoopis merd, et naaseda õhtul oma must-valgesse, märkamata rohelust, aga hinges on sinine avarus ja silmanurgas paar lisandunud kurdu. Ei tea. Aga ega see kehva variant pole.
Mina lõpetasin pistaatsiajäätise (rohelise) ja kügelen nüüd dilemmas, et kas olla veel tubli või nautida seda puhast õnne, mida puhas olemine pakub. Vist viimase kasuks.
Ja poering oli ju ka ja ma olin taas tubli, sest raamatupoes ei haakunud üksi pealkiri mu sõrmede külge, nii et tulin raamatuta, see eest aga greipidega poest.
Õhtu sõuab madalamale vajuva päikese turjal.Rahu on koguaeg. Ja suubumine öösse toimub kokkuleppeliselt. Taimenääpsud õõtsuvad enne und.
Ootan oma mõtteid koju, pliiats-paber käe ulatuses.
*
Päev on õõtsunud omas rütmis ja ma naudin neid olemisi: koristad ja rahmeldad, jood vett ja rahmeldad jälle. Nii õhtuni välja kui viimaks istud terrassil, linnud kudrutavad, naabrid peesitavad (mitte kõik) ja mina naudin oma tärkavat loomingut lillanumates. Oh ja siis on feisbuugi kord.
Muigan, sest maailm tiirleb kordades aeglasemalt, kui ilm on fantastiline. Võibolla siis enne ööd jagatakse maailmale jooksupilte, toidupilte, kiisupilte ja pilte, mis mahuvad kategooriasse "muud".
Mina? Aga loomulikult! Minu kujunenud bränd ju.
Üks mu tuttav kasutab kodukujunduses ainult musta ja valget. Halli ka. Ma nii loodan, et ta selles asfaldi värvi elamises märkab ehk ka tärkavat rohelist ja paegi pakatavat kirju-mirjut. Vb purjetab ta hoopis merd, et naaseda õhtul oma must-valgesse, märkamata rohelust, aga hinges on sinine avarus ja silmanurgas paar lisandunud kurdu. Ei tea. Aga ega see kehva variant pole.
Mina lõpetasin pistaatsiajäätise (rohelise) ja kügelen nüüd dilemmas, et kas olla veel tubli või nautida seda puhast õnne, mida puhas olemine pakub. Vist viimase kasuks.
Ja poering oli ju ka ja ma olin taas tubli, sest raamatupoes ei haakunud üksi pealkiri mu sõrmede külge, nii et tulin raamatuta, see eest aga greipidega poest.
Õhtu sõuab madalamale vajuva päikese turjal.Rahu on koguaeg. Ja suubumine öösse toimub kokkuleppeliselt. Taimenääpsud õõtsuvad enne und.
Ootan oma mõtteid koju, pliiats-paber käe ulatuses.
*
Kommentaarid
Postita kommentaar