uhh, esmaspäev saab otsa
Njaa, see ei ole mu lemmikpäev ja sestap on postituse pealkiri väikese tähega. Ja hoolimata, et selles päevas oli päikselisi hetki ka (loetelu tuleb nats hiljem), saab see päev hindeks kolme - 3. Seemaagilist tähendust omav number ei ole hinnangu andmisel üldse mitte selline number, mis mulle meeldiks. Hinnangu andmine? - tõstad kulme. Jajah, ma ei anna muidu hinnanguid, vähemalt mitte teistele, aga iseenda päevale küll. Vähemalt täna. Kes mind tunneb, see teab, et täna oli see igavene "uue elu" algus. Ja see algus lõpeb..., täna lõppes 21:20.
Urrr! Ära rabele - hõlju! Õigemini pärast rabelungi sa hakkad hõljuma. Nii seisis sedelil, mille joogatunni lõpus sedelikarbist endale tõmbasin. Ma püüdsin. Hõljuda nimelt. Aga paraku muutus see tõmblemiseks. No ei oska ja arvan, et see ei sõltu minust, kui tööhoog on selline närviline: kui on, siis on korraga mitu ja kogu multidasking saab kasutuse. Rööprähklus ja risträhklemine. Või siis 1 meil tunnis. Tigupost. Selline nõksaki-nõksaki tõmblemine jätkus pärast tööpäeva liikluses: oi mitu korda hüüdsin (just nimelt - hüüdsin, mitte ei andnud signaali), et krt, kas sõidad või uurid oma roolitagust armatuuri. Siis tegin puhh! - pikka väljahingamise ja kulgesin nõksat-nõksat ilma müksamata ummikus edasi.
Ah jaa - päikseline loetelu: ikka jagub neid toredaid särasilmseid kolleege, kes päeva heledaks teevad; siis ahhaa ja hahahaa postitused FBs, mis kirsina su päevasele (suhkruta) vahukooretutsule sajavad. Ja terve tuba saab maitsetut vahukoort täis aga sina matsutad kivita kompotikirssi.
Koor = koor
Lood, mida täna proovis laulsime. Selline kotleti tunne - et kas on vähe kuumust või praadimiseks tarbitav õli on vale. Aeglane küpsemine - kas siis tuleb ka haugatav pihv?
Mis veel hääd? Rukkileiva sefiir. Ok, rabarberi oma ka. Mu nõrkus ja languste langus. Ma jagan järgmine kord oma pildi poodi, et nad keelduksid mind teenindamast, kui ma taas leti ees seisan ja härdalt sefiiri kaaluda palun. Et siis +ja- ühes. Nagu patarei, aga mul on poolused koguaeg valeühenduses. Eh, tegelikult ikka miinus ja võiks sellele kolmele saba moodustada, sellise - 3-------.
Miinuse teeb plussiks üks sinine lobeeliaõis, mis otsustas et just nüüd on õige aeg. Siis on plusspoolel veel järelkasvu tubli eksamitulemus.
Ja nüüd? Esmaspäeva lõpetame kõnniga randa. Mine tea, ehk saab sellest kolmest hoopis neli?
Urrr! Ära rabele - hõlju! Õigemini pärast rabelungi sa hakkad hõljuma. Nii seisis sedelil, mille joogatunni lõpus sedelikarbist endale tõmbasin. Ma püüdsin. Hõljuda nimelt. Aga paraku muutus see tõmblemiseks. No ei oska ja arvan, et see ei sõltu minust, kui tööhoog on selline närviline: kui on, siis on korraga mitu ja kogu multidasking saab kasutuse. Rööprähklus ja risträhklemine. Või siis 1 meil tunnis. Tigupost. Selline nõksaki-nõksaki tõmblemine jätkus pärast tööpäeva liikluses: oi mitu korda hüüdsin (just nimelt - hüüdsin, mitte ei andnud signaali), et krt, kas sõidad või uurid oma roolitagust armatuuri. Siis tegin puhh! - pikka väljahingamise ja kulgesin nõksat-nõksat ilma müksamata ummikus edasi.
Ah jaa - päikseline loetelu: ikka jagub neid toredaid särasilmseid kolleege, kes päeva heledaks teevad; siis ahhaa ja hahahaa postitused FBs, mis kirsina su päevasele (suhkruta) vahukooretutsule sajavad. Ja terve tuba saab maitsetut vahukoort täis aga sina matsutad kivita kompotikirssi.
Koor = koor
Lood, mida täna proovis laulsime. Selline kotleti tunne - et kas on vähe kuumust või praadimiseks tarbitav õli on vale. Aeglane küpsemine - kas siis tuleb ka haugatav pihv?
Mis veel hääd? Rukkileiva sefiir. Ok, rabarberi oma ka. Mu nõrkus ja languste langus. Ma jagan järgmine kord oma pildi poodi, et nad keelduksid mind teenindamast, kui ma taas leti ees seisan ja härdalt sefiiri kaaluda palun. Et siis +ja- ühes. Nagu patarei, aga mul on poolused koguaeg valeühenduses. Eh, tegelikult ikka miinus ja võiks sellele kolmele saba moodustada, sellise - 3-------.
Miinuse teeb plussiks üks sinine lobeeliaõis, mis otsustas et just nüüd on õige aeg. Siis on plusspoolel veel järelkasvu tubli eksamitulemus.
Ja nüüd? Esmaspäeva lõpetame kõnniga randa. Mine tea, ehk saab sellest kolmest hoopis neli?
Kommentaarid
Postita kommentaar