Eesmärkide seadmistest
Olude sunnil on juba teine hommik jube varane - 5.30. Minu jaoks varane. Aeg, millal keha hakkab vaikselt tajuma, et tõusmine on lähedal. Aga jah, juba kaks tundi üleval, kohvi joodud, puder söödud, kallis inimene sadamasse viidud, joonistan päevakava. Et mis ajal, millised tegevused ja ... siis meenus, et mina võin ju plaane teha, aga Keegi naerab nende üle - et tuleb nii nagu tuleb. Selge, jätangi siis päeva saatuse hoolde ja olen lihtsalt õnnelik varajane ärkaja. :)
Tegelikult tahangi kirjutada plaanimisest. Olgu, las liigub kõik loomulikult, aga mõned sellised eesmärgid, millele järgmisel aastal pühenduda ja tegeleda, mõtlen küll läbi. Eesmärkide seadmine on juba selle pärast tore, et see toob endaga kaasa nii põneva teekonna. Ja eks see eesmärk on asi, mis tormistel aegadel on kui majakas - sul on siht silme ees ja kuigi kursist kõrvale kaldumine on võimalik (mõnikord ka vajalik, aga sellest mõni lause hiljem), tead kuhu välja jõuda tahad. Ja eesmärk on su enda valik. Kõik noogutame - valikud on oluline ja elus lahutamatu toiming.
Kui tundub, et keegi teine segab su kurssi ja vägisi togib eemale seatud sihilt, siis tasub korraks aeg maha võtta, peatuda ja mõelda - äkki see polegi see, mis ma päriselt tahan? Vb saatus ise püüab sind lükata kursile, mis on sinu jaoks parim, andes mõista, et tegid küll valiku, aga see on pisut nihkes sulle määratuga.
Seega - usalda elu. Kui ikka korduvalt sarnastesse ämbritesse satud ja reha peale astudes kobaka saad, siis on tagumine aeg seatud sihid ümbermärgistada.
Mul on nii, et ma mõtlen järgmise aasta ja veel pikema perspektiivi eesmärgid enda jaoks läbi jooksva aasta viimastel päevadel, vormistan tavaliselt uue aasta alguses. Vormistan siis kas kasutades visioonitahvlit (jaa, ära tee imestunud nägu - mul on täiseti olemas selline asi) või märgin eraldi eesmärgimärkmikku. Mõnikord jääb selle märkimine pooleli - kui selle eesmärgi saavutamine pole päris läbimõeldud, siis tegevused selle saavutamiseks on lahjad ja jooksevad umbe. Tean, et kui ma sellest soovunelmast ikkagi lahti lasta ei soovi, siis panen selle mõneks ajaks kõrvale. Kui on õige aeg, tuleb see ise mu juurde tagasi. Ja ma ei sunni ja ei provotseeri, sest olen õppinud - kõik, mis tuleb vägisi, laguneb ja ei paku oodatud rahulolu.
Aastale tagasi mõeldes ... on kõike olnud: laineharju, lainepõhju. Ja rannikule jõudes, silmapiiri poole seistes, saan tõdeda, et igati tore aasta oli. Seda kõike oli vaja, et olla homme parem kui eile. Täna tuleb lihtsalt olla ja püüda oma sisemine tasakaal hoida balansis: mõelda mõnusaid jõulumõtteid, teha päkapiku ettevalmistusi, nautida seda loomise lusti ja küünalde põlemist.
Õhtud tulevad sellistel hirmvaraärkamistel kiiremini ja unemüts langeb üle kulmude.
Selja taga toimekas päev ja mõtted sean nagu vaguneid veduri taha ritta: kõigepealt see, siis too ja ...
Next stop?
Kes teab.
Armastusega,
Jo ❤
Tegelikult tahangi kirjutada plaanimisest. Olgu, las liigub kõik loomulikult, aga mõned sellised eesmärgid, millele järgmisel aastal pühenduda ja tegeleda, mõtlen küll läbi. Eesmärkide seadmine on juba selle pärast tore, et see toob endaga kaasa nii põneva teekonna. Ja eks see eesmärk on asi, mis tormistel aegadel on kui majakas - sul on siht silme ees ja kuigi kursist kõrvale kaldumine on võimalik (mõnikord ka vajalik, aga sellest mõni lause hiljem), tead kuhu välja jõuda tahad. Ja eesmärk on su enda valik. Kõik noogutame - valikud on oluline ja elus lahutamatu toiming.
Kui tundub, et keegi teine segab su kurssi ja vägisi togib eemale seatud sihilt, siis tasub korraks aeg maha võtta, peatuda ja mõelda - äkki see polegi see, mis ma päriselt tahan? Vb saatus ise püüab sind lükata kursile, mis on sinu jaoks parim, andes mõista, et tegid küll valiku, aga see on pisut nihkes sulle määratuga.
Seega - usalda elu. Kui ikka korduvalt sarnastesse ämbritesse satud ja reha peale astudes kobaka saad, siis on tagumine aeg seatud sihid ümbermärgistada.
Mul on nii, et ma mõtlen järgmise aasta ja veel pikema perspektiivi eesmärgid enda jaoks läbi jooksva aasta viimastel päevadel, vormistan tavaliselt uue aasta alguses. Vormistan siis kas kasutades visioonitahvlit (jaa, ära tee imestunud nägu - mul on täiseti olemas selline asi) või märgin eraldi eesmärgimärkmikku. Mõnikord jääb selle märkimine pooleli - kui selle eesmärgi saavutamine pole päris läbimõeldud, siis tegevused selle saavutamiseks on lahjad ja jooksevad umbe. Tean, et kui ma sellest soovunelmast ikkagi lahti lasta ei soovi, siis panen selle mõneks ajaks kõrvale. Kui on õige aeg, tuleb see ise mu juurde tagasi. Ja ma ei sunni ja ei provotseeri, sest olen õppinud - kõik, mis tuleb vägisi, laguneb ja ei paku oodatud rahulolu.
Aastale tagasi mõeldes ... on kõike olnud: laineharju, lainepõhju. Ja rannikule jõudes, silmapiiri poole seistes, saan tõdeda, et igati tore aasta oli. Seda kõike oli vaja, et olla homme parem kui eile. Täna tuleb lihtsalt olla ja püüda oma sisemine tasakaal hoida balansis: mõelda mõnusaid jõulumõtteid, teha päkapiku ettevalmistusi, nautida seda loomise lusti ja küünalde põlemist.
Õhtud tulevad sellistel hirmvaraärkamistel kiiremini ja unemüts langeb üle kulmude.
Selja taga toimekas päev ja mõtted sean nagu vaguneid veduri taha ritta: kõigepealt see, siis too ja ...
Next stop?
Kes teab.
Armastusega,
Jo ❤
Kommentaarid
Postita kommentaar