Laupäev - on aeg ootus valla päästa
Täiskuu. Vahib otse mu tuppa. Endal vikerkaarevärvides ring ümber ja muudkui sirab. No sära. Eks täna virguvad need, keda kuu eriliselt mõjutab. Mind mitte. Aga kogu oma kristallkäevõrude tagavara panin aknalauale uut energiat koguma. Homme saab teada, kas olen väekam.
Aga jah, täna lasin endas selle tasa võrsunud jõuluootuse endas vabaks ja tulemina ääristab terrassi siniste tulukeste kardin. Nagu sinised ripsmed, mille vahelt mu elamine maailma piidleb. Ja muinaslood võivad alata ja sündida ka, sest loovus istub raamaturiiuli kõrval ja pärib, et kas juba saab? Saab-saab. Enne kõike need iga-aastased kümme, kes ise tehtud kaardi ja sõnaread saavad. Siis jagub veel blogisse ja rebasejuttu FBsse ka. Ja natuke sõnu sahtlisse ootama. Üks kord.
Kuu on roninud kõrgemale ja on selline kahvatu, mitte kollane, aga säravvalge. Imeilus ja nii karge.
Lisaks tulukestele otsisin välja lauda ehtima piduliku punase liniku, sättisin valged küünlad alusele ja sai kena kombinatsioon. Tänaseks aitab. Sisutamisideid jagub. Iga päev natuke, et ära ei tüdi ja vajadusel välja vahetada. Olen otsustanud, et kuuske ei tule kui ta ise ei otsusta tulla. Vb terrassile? Nägin Koduekstra kaupluses sellist kuuske nagu kunagi ihkasin: sellist tugevast traadist spiraalseks pööratud ülemeetrist stiilikuuske. Tõsi, Koduekstras oli see kõrgus napp 40cm. Aga ükskord nad ehk teevad selliseid suuremaid variante ka. Ja võibolla ma toon selle tillema variandi koju, vannituppa näiteks.
Ja otse loomulikult oli menüüs täna hapukapsas, ahjukartul ja kana (miskit tervislikku ka). Lisaks pehmed piparkoogiküpsised ja glögi. Piparkoogid said otsa, gölgi mitte. Patukoorem kasvas üüratuks. See selleks. Aga mul on riiulis ootamas juba uue aasta edukalender, mida hoolega täita luban. Kuidas õnnestub, eks siis tuleb siit lugeda :)
Esimene advent möödub homme põhiliselt teel olles - Tallinnast Tartusse ja tagasi. Meil on kooriga esimene kontsert. Usun, et see saab ilus olema - me olema terve sügise muudkui õppinud ja isiklikku vaba aega nii palju laulmisesse suunanud, et see peab ilus olema. Tegelikult saigi nendest lugudest mu jõuluootus alguse... Nii superilus muusika, mis hingekeeled tasa tinisema paneb.
Ja nüüd on aeg arvui sulgeda, panna peale Hedvig Hansoni imeilus Talvesoojuse CD ja kaardimeister alustab näputööd.
***
Armastan!
Jo ❤
Aga jah, täna lasin endas selle tasa võrsunud jõuluootuse endas vabaks ja tulemina ääristab terrassi siniste tulukeste kardin. Nagu sinised ripsmed, mille vahelt mu elamine maailma piidleb. Ja muinaslood võivad alata ja sündida ka, sest loovus istub raamaturiiuli kõrval ja pärib, et kas juba saab? Saab-saab. Enne kõike need iga-aastased kümme, kes ise tehtud kaardi ja sõnaread saavad. Siis jagub veel blogisse ja rebasejuttu FBsse ka. Ja natuke sõnu sahtlisse ootama. Üks kord.
Kuu on roninud kõrgemale ja on selline kahvatu, mitte kollane, aga säravvalge. Imeilus ja nii karge.
Lisaks tulukestele otsisin välja lauda ehtima piduliku punase liniku, sättisin valged küünlad alusele ja sai kena kombinatsioon. Tänaseks aitab. Sisutamisideid jagub. Iga päev natuke, et ära ei tüdi ja vajadusel välja vahetada. Olen otsustanud, et kuuske ei tule kui ta ise ei otsusta tulla. Vb terrassile? Nägin Koduekstra kaupluses sellist kuuske nagu kunagi ihkasin: sellist tugevast traadist spiraalseks pööratud ülemeetrist stiilikuuske. Tõsi, Koduekstras oli see kõrgus napp 40cm. Aga ükskord nad ehk teevad selliseid suuremaid variante ka. Ja võibolla ma toon selle tillema variandi koju, vannituppa näiteks.
Ja otse loomulikult oli menüüs täna hapukapsas, ahjukartul ja kana (miskit tervislikku ka). Lisaks pehmed piparkoogiküpsised ja glögi. Piparkoogid said otsa, gölgi mitte. Patukoorem kasvas üüratuks. See selleks. Aga mul on riiulis ootamas juba uue aasta edukalender, mida hoolega täita luban. Kuidas õnnestub, eks siis tuleb siit lugeda :)
Esimene advent möödub homme põhiliselt teel olles - Tallinnast Tartusse ja tagasi. Meil on kooriga esimene kontsert. Usun, et see saab ilus olema - me olema terve sügise muudkui õppinud ja isiklikku vaba aega nii palju laulmisesse suunanud, et see peab ilus olema. Tegelikult saigi nendest lugudest mu jõuluootus alguse... Nii superilus muusika, mis hingekeeled tasa tinisema paneb.
Ja nüüd on aeg arvui sulgeda, panna peale Hedvig Hansoni imeilus Talvesoojuse CD ja kaardimeister alustab näputööd.
***
Armastan!
Jo ❤
Kommentaarid
Postita kommentaar