Tuul öös

Õhtu sulab ööks, maja rahuneb.
Õu tumeneb ja tuul tõuseb. Kasvab ja hakkab kiskuma, rebima, tirima, tõukama.
Mina olen toas, kus Sina? Kas hoolingi?
Poen sügavamale enda sisse ja tahaksin juba ekselda unenägude teedel.
Enne und on aeg mõelda mõtted magusaks, et uni saaks soe ja sõbralik.
Siniste jõulutulukeste kuma kiigub tuules akna taga.
Vajun pehmelt ja lõputult, tundmata ei eilset süüd ega homse painet.
Leegi värelus seinal taltub ja lõpuks kaob.
Ja tuul, see va lõputa looga tuul, teeb maja ümber tihedaid tiire ja nõuab sissepääsu.
Tunnen läheneva lume lõhna.
Siis meenud mulle ja ma vajun unne.

***
Armastusega,

Jo ❤