Much more
Aasta teine päev. Pidutsemistest toibumise päev.
Päev kulgeb ajatult - pole päikest, mis aitaks aru saada, kas on hommik, keskpäev või kipub juba õhtu õue hõlma.
Kodu lõhnab klaarilt, segunedes koduse sepiku valmimislõhnaga. Veel hoian jõulupunast lina laual ja põletan mõõtmatus kogustes küünlaid. Neid jagub nii aknalaudadele kui kamina peale, rääkimata vanniäärest. Hea ja mõnus on see teises päevas olemine. Veel kohustustevaba, omaenda seltsis, Madeira-tassis punane karkade tee, Norah plaadimängijas ...
Milline rõõm on tunda ja tõdeda, et suudad mõtteid kontrolli all hoida, et kui tuleb vari möödanikust, ütled stop! ei mõtle enam sellele ja lülitud ümber esimesele kohale jõudnud mõttevirvendusele.
Arvasin, et suudan panna vastu horoskoopide sajule, (ootan ainult Mangi oma) ent võta näpust.
Õnneks on ju enda valik, mida uskuda ja mida mitte. Mangiga on see lugu, et 2010 läks mul 90% täppi. Ma olen peljanud tema ennustusi, sest need on olnud sellised süngetoonilised. Usun, küll vahel liigagi lapsikult, aga ikkagi, et kõik läheb paremaks ja saab toredamaks. Ja usun täna ka. 2011 on minu lemmikaasta :D
Tutvusin ajakirja Eesti Naine aastahoroskoobiga - lubab romantikat ja sõprussuhteid. Noh, seda oli 2010ndas ka, aga ootame ja vaatame siis. EN ilmus mu tädist artikkel, muidu poleks ajakirja vist ostnudki. Aga seal, Suure Lombi taga, elab mu suguvõsa kõige säravam ja soojem inimene, kelle suurt südant ja hoolivust tasub teistele eeskujuks tuua ja järgida.
Teisi horoskoope loen diagonaalis ja muigega, et ahah, see lubab seda ja too risti vastupidist.
Kui palju neid võib üldse usaldada ja uskuda, eks igaüks ise otsustab. Käiakse ju ka nii öelda ihutähetarkade käest nõu ja abi küsimas, seega pole see uskumine mittemaistesse asjadesse sugugu taunitav. Meedias käis hiljuti läbi teema, et naised tegelevadki viimasel ajal rohkem vaimsete asjadega ja mehed visioonikonverentsidega. Aga see peabki nii olema - mehed on ju Marsilt ja naised Veenuselt. Mehed näevad tervikpilti, naised pusle erinevaid osi. Ja need 2 moodustavad ühe ilusa terviku. Me ei ole loodud üksi olema.
Ise enda jaoks sean selle aasta ülesanded jooksvalt, nii kuidas tuju ja tahtmine, ent ühte tean, selle aasta põhiliseks mõõteks saab andmine. Annan iseendale ja jagan teistele. Jätkuvalt olen heasoovlik ja katsun sõnadega targalt ringi käia. Oh, no see rahutus ja kärsitus ka, neid võtan jätkuvalt kui kaaslasi selle aasta teel ja muudkui kõnnin, selg sirge ja pilk kauguses. Avardumine.
Ma ootan sellelt aastalt rohkem kui varem, olen selleks valmis, panustan ja püüan rohkem ning annan oma parima. Usun, et Sinul on samad mõtted. Meid on palju.
Much more ...
Päev kulgeb ajatult - pole päikest, mis aitaks aru saada, kas on hommik, keskpäev või kipub juba õhtu õue hõlma.
Kodu lõhnab klaarilt, segunedes koduse sepiku valmimislõhnaga. Veel hoian jõulupunast lina laual ja põletan mõõtmatus kogustes küünlaid. Neid jagub nii aknalaudadele kui kamina peale, rääkimata vanniäärest. Hea ja mõnus on see teises päevas olemine. Veel kohustustevaba, omaenda seltsis, Madeira-tassis punane karkade tee, Norah plaadimängijas ...
Milline rõõm on tunda ja tõdeda, et suudad mõtteid kontrolli all hoida, et kui tuleb vari möödanikust, ütled stop! ei mõtle enam sellele ja lülitud ümber esimesele kohale jõudnud mõttevirvendusele.
Arvasin, et suudan panna vastu horoskoopide sajule, (ootan ainult Mangi oma) ent võta näpust.
Õnneks on ju enda valik, mida uskuda ja mida mitte. Mangiga on see lugu, et 2010 läks mul 90% täppi. Ma olen peljanud tema ennustusi, sest need on olnud sellised süngetoonilised. Usun, küll vahel liigagi lapsikult, aga ikkagi, et kõik läheb paremaks ja saab toredamaks. Ja usun täna ka. 2011 on minu lemmikaasta :D
Tutvusin ajakirja Eesti Naine aastahoroskoobiga - lubab romantikat ja sõprussuhteid. Noh, seda oli 2010ndas ka, aga ootame ja vaatame siis. EN ilmus mu tädist artikkel, muidu poleks ajakirja vist ostnudki. Aga seal, Suure Lombi taga, elab mu suguvõsa kõige säravam ja soojem inimene, kelle suurt südant ja hoolivust tasub teistele eeskujuks tuua ja järgida.
Teisi horoskoope loen diagonaalis ja muigega, et ahah, see lubab seda ja too risti vastupidist.
Kui palju neid võib üldse usaldada ja uskuda, eks igaüks ise otsustab. Käiakse ju ka nii öelda ihutähetarkade käest nõu ja abi küsimas, seega pole see uskumine mittemaistesse asjadesse sugugu taunitav. Meedias käis hiljuti läbi teema, et naised tegelevadki viimasel ajal rohkem vaimsete asjadega ja mehed visioonikonverentsidega. Aga see peabki nii olema - mehed on ju Marsilt ja naised Veenuselt. Mehed näevad tervikpilti, naised pusle erinevaid osi. Ja need 2 moodustavad ühe ilusa terviku. Me ei ole loodud üksi olema.
Ise enda jaoks sean selle aasta ülesanded jooksvalt, nii kuidas tuju ja tahtmine, ent ühte tean, selle aasta põhiliseks mõõteks saab andmine. Annan iseendale ja jagan teistele. Jätkuvalt olen heasoovlik ja katsun sõnadega targalt ringi käia. Oh, no see rahutus ja kärsitus ka, neid võtan jätkuvalt kui kaaslasi selle aasta teel ja muudkui kõnnin, selg sirge ja pilk kauguses. Avardumine.
Ma ootan sellelt aastalt rohkem kui varem, olen selleks valmis, panustan ja püüan rohkem ning annan oma parima. Usun, et Sinul on samad mõtted. Meid on palju.
Much more ...
Kommentaarid
Postita kommentaar