Time out!
Siin ma nüüd siis olen - pikali voodis, käeulatuses salvrätiku box ja telekapuldid. Jah, ma luban endale praegu haigeks olemist. Hääl on juba enam-vähem inimese moodi, aga nohu võttis tuurid üles. Palavikku õnneks pole, aga kui toas ringi liikuda, siis süda tuksub kõrvus. Nii et eelistan täna rahulikku kodust miljööd, võimalikult väikese liikumisamplituudiga.Tegelikult on see selline tunne, nagu sul endal puuduksid selged piirid, et kõik on kuidagi hägus ja umbmäärane. Võib-olla ma pidingi haigeks jääma, et sellele rabelemisele lõpp teha? Et kui ise ei märka pausi teha, siis haigus sunnib - nüüd on aeg, mil pead mõtlema iseendale. Õpi!
Töö juures on hetkel selline kablutamine, et koju jõudes olen vaimselt läbi mis läbi. Tegelikult pidin tänagi, laupäeval tööle minema - lihtsalt nädalavahtuse vaikuses on parem keskenduda ja tabeleid koostada. Tööpäeval on palju segavaid faktoreid - konkreetset asja ei saa teha nii, et vahe peal suhtled telefoniga, jooksed nõupidamisele, kuulad probleeme, millega sinu poole pöördutakse ja ... päeva lõpus avastad, et see, mida plaanisid teha, on ikka tegemata. Kurb on lihtsalt see, et pole ka kellelegi delegeerida, kõigil on koormus suur. Aga jah, mälupulgajupil on tabelid kodus kaasas, eks ma millalgi täna siin diivaninurgas need tabelid kokku klammerdan.
Sekka aevastuste ja köhimisega. Ja vahepeal joon ingveriteed meega.
Mul tuleb huvitav periood, nagu proovikivi. Mu 2 parimat sõbrannat on Eestist ära - üks avastab ameerikamaad ja teine läheb Norrasse suusatama. Et kuidas saan ilma tavapärase, igapäevase suhtlemiseta hakkama? Uurime välja. Internet on, nii et ...
Jah, see internet. Sain sellel nädalal ebameeldiva kogemuse osaliseks. Nimelt arvasin naiivselt, et olles arvutis kustutanud ära ühe teatud asja, et see on lõplikult lahustunud küberruumi. Kogemata guugeldasin ja sealt leitust säras see mulle siis taas rõõmsana vastu - nagu bumerang, "ma olen siin! ma olen ikka sinu oma!" Sulgesin ja otsustasin, et väldin praegu seda teadmist. Kuri olen ikka. Iseenda peale. Totu-blond.
Eelmise nädala rahulolu-punktid saab bachata. Üldse tantsimine. See vabastab su tööpainest ja rõõm on liikumises endas.
Mulle tundub, et mind nagu valmistatakse millekski praegu ette - mul on tekkinud uusi kontakte ja uusi sõpru: selline ootusärev olukord. Olen stardipaku taga ja ootan märguannet. Võib olla tuleb see ka kevade ootusest, sest ka loodus on tegelikult juba ootevalmis. Ma ei tea. Ma tahan ise ka ei tea mida. See ei ole õnneks püsiv, sest suuremalt jaolt ma ikka tean, mida ma tahan.
Nagu hapra nartsissi julge kollane õievärv, nii julgen homsele vastu astuda ja minna oma teed.
Pregu ma lihtsalt puhkan, sest see teekond tuleb huvitav, kindlasti ka keeruline ja ma pean olema selleks valmis. Olengi.
Töö juures on hetkel selline kablutamine, et koju jõudes olen vaimselt läbi mis läbi. Tegelikult pidin tänagi, laupäeval tööle minema - lihtsalt nädalavahtuse vaikuses on parem keskenduda ja tabeleid koostada. Tööpäeval on palju segavaid faktoreid - konkreetset asja ei saa teha nii, et vahe peal suhtled telefoniga, jooksed nõupidamisele, kuulad probleeme, millega sinu poole pöördutakse ja ... päeva lõpus avastad, et see, mida plaanisid teha, on ikka tegemata. Kurb on lihtsalt see, et pole ka kellelegi delegeerida, kõigil on koormus suur. Aga jah, mälupulgajupil on tabelid kodus kaasas, eks ma millalgi täna siin diivaninurgas need tabelid kokku klammerdan.
Sekka aevastuste ja köhimisega. Ja vahepeal joon ingveriteed meega.
Mul tuleb huvitav periood, nagu proovikivi. Mu 2 parimat sõbrannat on Eestist ära - üks avastab ameerikamaad ja teine läheb Norrasse suusatama. Et kuidas saan ilma tavapärase, igapäevase suhtlemiseta hakkama? Uurime välja. Internet on, nii et ...
Jah, see internet. Sain sellel nädalal ebameeldiva kogemuse osaliseks. Nimelt arvasin naiivselt, et olles arvutis kustutanud ära ühe teatud asja, et see on lõplikult lahustunud küberruumi. Kogemata guugeldasin ja sealt leitust säras see mulle siis taas rõõmsana vastu - nagu bumerang, "ma olen siin! ma olen ikka sinu oma!" Sulgesin ja otsustasin, et väldin praegu seda teadmist. Kuri olen ikka. Iseenda peale. Totu-blond.
Eelmise nädala rahulolu-punktid saab bachata. Üldse tantsimine. See vabastab su tööpainest ja rõõm on liikumises endas.
Mulle tundub, et mind nagu valmistatakse millekski praegu ette - mul on tekkinud uusi kontakte ja uusi sõpru: selline ootusärev olukord. Olen stardipaku taga ja ootan märguannet. Võib olla tuleb see ka kevade ootusest, sest ka loodus on tegelikult juba ootevalmis. Ma ei tea. Ma tahan ise ka ei tea mida. See ei ole õnneks püsiv, sest suuremalt jaolt ma ikka tean, mida ma tahan.
Nagu hapra nartsissi julge kollane õievärv, nii julgen homsele vastu astuda ja minna oma teed.
Pregu ma lihtsalt puhkan, sest see teekond tuleb huvitav, kindlasti ka keeruline ja ma pean olema selleks valmis. Olengi.
Kommentaarid
Postita kommentaar