Nönni leidmine

Olen end blogis aegajalt võrrelnud Nösperi Nönni Natukesega. Kes tu om? Kui sa ei mäleta või ei tea üldse, siis - Natuke on nõiamoori vesikupust tehtud tütreke. Mulle see Natukese lugu kunagi meeldis ja meeldib endiselt. Teadsin, et see raamat on mu lapsepõlve kodus. Käisin siis teist seal mööda riiulit taga nõutamas, ent mida pole, seda pole. Egas midagi. Tippisin täna arvutiaknasse raamatu nime sisse ja leidsingi!
Peale tööd jalutasin Harju tänava raamatupoodi, sinna, kus müüakse vanu, tagastatud raamatuid. Otsisin, raamatut ei leidund. Küsisin müüjalt. Otsis tema, ent taas tühja. Siis - äkki on seal lae all riiuli otsas? Ronis mööda redelit üles ja minu suureks rõõmuks laskus koos tuttavat kaanepilti kandva raamatuga alla. Hurraa! Mul oli nii hea meel! Sain soovitu :)
See Harju tänava raamatukauplus on magusalt põnev koht. Sa rändad ajas tagasi ja samas nagu mitte. Lappasin raamatuid ja tuttavad pealkirjad tekitasid äratundmisrõõmu, et ohoo, see rääkis sellest ja too tollest. Külastasin lapsepõlve. Igavesti toredad juturaamatud.

Selle poe üks meeldiv külg on veel see, et sa saad anda soovilisti oma soovi, et kui keegi toob tagasi mõne sind huvitava raamatu, siis tevitatakse sind ja sa saad selle. Mina panin end Coelho "Alkeemiku" järjekorda. Arvati, et sügisel ehk on. Ootan. Mulle meeldib aegajalt märkida lõike ja enim mõtlemapanevaid kohti kas hariliku pliiatsiga või kleepsuga, et kui tarvis, leian vajaliku kohe üles.

Kui riiulite vahle kõndisin, tekkis mõte, et võiks endalgi selline tore pood olla - müün vanu raamatuid ja mõned riiulid on ka uudiskirjandust. Kindlasti on see minu pood väiksem ja pesalikum. Lisaks pakuksin kohvi ja küpsist. Et pood ei olekski nagu päris pood, vaid ajaveetmise koht, kus nautida kirjandust ja kohvi. Talvel kindlasti kakaod. Ja kamin peaks ka olema, kuigi jah, raamatud ja elav tuli, ent miks mitte?

Teel koju võtsin raamatu bussis lahti ja alustasin ...

Nönni Natukeses on mind päris palju.