Vale (v)algus?
Mõned nädalad tagasi tippisin uue konto suhtlusportaali. Kõik kulges üsna rahumeelselt ja noh, isegi igavalt. Mõtlesin, et ei panusta eriti. Siis, paar päeva hiljem sain sõbrannalt pragada, miks ma siis üldse seda teen, kui mõtlen, et võtan asja leigelt. Ole oma soovides suurem. Hästi, mõtlesin ümber - et tore oleks leida uusi tutvusi ja mine tea, ehk leiab ka sellise, kellega ühtib maailmapildist arusaam ja huumor voolab ühes suunas.
Ühel õhtul siis avastasin, et mu profiili oli vaadatud sel päeval tervelt 264 korda. Vau! Isiklik rekord, tõdesin. Kirjade laviin pluss kümnete kaupa tervitusi.
Hakkasin otsapidi pundart harutama. No muidugi - ikka Nigeeria, Austraalia, Ameerika, Türgi, Itaalia, Venemaa ja ... näpuotsatäis Eestit ka. Kauged maad läksid kahjuks sinna, kuhu läheb rämpsik.
Eestimaa jaht - vanuseklass 26 - 63, vuntsid, vuntsid, vuntsid, ülekaal, puhas seks, õlu ja naised, mõni üksik loodusesõber, suitsetaja, esteet, esoteerik jne jne. Looja kari on servast servani mitmepalgelisust täis. Huvitav, lõbus ja haigutamaajavalt igav. Loen surmigavaid tervitusi, läägelt kiimlevaid läkitusi, sekka mõni sõstar ka, kes boonuseks saab vastuse.
Tänane seis: 1 lõunane kohtumine (kus saan teada, et ma olen just See, keda otsitakse (mille põhjal? nii läbinähtav...)); 1 vihane meilivahetus MSNis (sest ma julgen ausalt öelda, mis meeldib ja mis mitte), 2 poolikut ööd meeldivat shattimist (šhhh...), 1 lihtne meilivahetus (hall nagu hariliku pliiatsi joonetõmme).
Näis siis, kas ämblik koob võrku. Kas võrgutatav on ettevaatlik ja läbib võrgu või jätab elu?
Hommik ärkab valguses, mis teeb silmadele haiget. Ons see nüüd õige algus? Kes suunab ja paneb tegutsema nii, et tagajärg oleks hingele ilus?
Mõtted on päeva (v)alguses närvilised ja kipuvad kimbutama tervet päeva.
Surun selja mõttes vastu väemänni krobelist tüve ja kujutlen end oma kohta Paradiisis. Rahu kulgeb mööda mind pealaest jalatallani. Olen kohal ja olen täpselt see, kes sisimas olen.
Mäng? Ei, ma ei mängi, olen Otsija.
Ühel õhtul siis avastasin, et mu profiili oli vaadatud sel päeval tervelt 264 korda. Vau! Isiklik rekord, tõdesin. Kirjade laviin pluss kümnete kaupa tervitusi.
Hakkasin otsapidi pundart harutama. No muidugi - ikka Nigeeria, Austraalia, Ameerika, Türgi, Itaalia, Venemaa ja ... näpuotsatäis Eestit ka. Kauged maad läksid kahjuks sinna, kuhu läheb rämpsik.
Eestimaa jaht - vanuseklass 26 - 63, vuntsid, vuntsid, vuntsid, ülekaal, puhas seks, õlu ja naised, mõni üksik loodusesõber, suitsetaja, esteet, esoteerik jne jne. Looja kari on servast servani mitmepalgelisust täis. Huvitav, lõbus ja haigutamaajavalt igav. Loen surmigavaid tervitusi, läägelt kiimlevaid läkitusi, sekka mõni sõstar ka, kes boonuseks saab vastuse.
Tänane seis: 1 lõunane kohtumine (kus saan teada, et ma olen just See, keda otsitakse (mille põhjal? nii läbinähtav...)); 1 vihane meilivahetus MSNis (sest ma julgen ausalt öelda, mis meeldib ja mis mitte), 2 poolikut ööd meeldivat shattimist (šhhh...), 1 lihtne meilivahetus (hall nagu hariliku pliiatsi joonetõmme).
Näis siis, kas ämblik koob võrku. Kas võrgutatav on ettevaatlik ja läbib võrgu või jätab elu?
Hommik ärkab valguses, mis teeb silmadele haiget. Ons see nüüd õige algus? Kes suunab ja paneb tegutsema nii, et tagajärg oleks hingele ilus?
Mõtted on päeva (v)alguses närvilised ja kipuvad kimbutama tervet päeva.
Surun selja mõttes vastu väemänni krobelist tüve ja kujutlen end oma kohta Paradiisis. Rahu kulgeb mööda mind pealaest jalatallani. Olen kohal ja olen täpselt see, kes sisimas olen.
Mäng? Ei, ma ei mängi, olen Otsija.
Kommentaarid
Postita kommentaar