Bäk in mandril

Tagasi kolmepäevaselt lõõgastuspaketilt Hiiumaal. Õppimine on lõõgastus, vaheldus.  Kui nüüd neile päevile tagasi vaatan, siis jah, ma elasin neis päevis sees, ei olnud mõtetega mandril ega unistanud teab-millest-kellest. Olin olemas. Mulle meeldivad mu uued sõbrad. Meid on 15, vanus 19- 47. Mõnus sega-summa-kooslus, mis on moodustanud ühtse pisikese organismi. Me abistame üksteist ja toetame. Nii et lisaks teadmistele saan ma veel kogeda, kuidas inimloomus toimib. Vahva!

Neljapäeval oli meil suhtlemispsühholoogia loeng. Sellest loengust sai alguse see, et kolm kursuslast otsustasid õhtul minna pitsat sööma. Meid pidi rohkemgi tulema, aga erinevad probleemid langetasid otsuse, et läheb trio. Lennujaamast viib väike kruusatee Roograhu sadamasse. Õdus kahekordne maja, mille aknaruudud kutsuvalt õhtupimeduses su vastu võtavad. Sisenesime, valisime laua ja tellisime pitsat, õlut ja vett. Hm, ma olin kaine autojuht.
Pitsad olid ületaldrikusuurused, valik mitmekesine ja hind sel latakal 5 eurot. Maitses suu-re-pä-ra-selt. Kõik kohalviibijad jäid rahule. Saime teineteisest rohkem teada ja arendasime teemat, et järgmine kord kokku saades teeme kursusega väikse jõulueelistumise Suuremõisa mõisas. Täna võin juba kribida, et mõte läks lendu ja me juba asjatame.
Maja teisel korrusel on hotell - kohti kokku kümme. Kõik toad on merevaatega, lihtsalt ja maitsekalt sisustatud. Allkorrusel ruumikas saun. Ühesõnaga selline koht, mida mulle endalegi meeldiks pidada. Pisike jahisadam on ka. Suvel on Roograhu kindlasti üks turistide favoriite. Minu jaoks oli see õhtu über-über.

Kandsin oma ülikooliaegseid punkte üle ja nüüd saan mõne loengupäeva lühemaks. Eile naasesin täitsa valges mandrile. Aru ma ei saa, miks on mandrilt saarele auto ülevedu kallim kui saarelt mandrile, ometigi üks ja sama praam ja teekonna pikkus...

Mu kauge-maa-tädi oli reedel veel Haapsalus.  Tema olek ja suhtumine - nagu ingel oleks külas käinud.
Ma usun küll, et ta puudutas tervet meie fahmiili ja me peame selles pehmuses vastu teise jõuluingli tulekuni jõulude paiku.
 
Jõulud? Ma ikka ei ole veel kindel, et ma neid nii väga ootan. Mu unistus ju ...

Täna, laupäeval on kohtumisõhtu enn-klubiga. Kohtumise motoks on "Pooleliolevad asjad". Sellest siis kribin juba edaspidi.

Laupäevahommik. Tänane oli eriline ja ma ei söanda seda sõnadesse praegu panna. Mõtlen ja seedin, et siis, võibolla, ükskord.