Peegel

Sinus on minu nägu, minu kirge ja pakast. Vahepealset pole. Mu saamatud sammud ja tupikteed. Minu puudutuse pehmus Su lõuajoonel ja sõrmeotsa salasosin kulmukaarel. Ole lähedal ja suru mu vastu nii tihedalt, et valus hakkab. Tunne mu tunnet, ime see endasse, suu vastu mu suud ja ütle, et oled eksinud. Mina otsisin, kuigi majakas oli pime. Mina leidsin, kuigi kutset polnud. Sest Sinus on minu nägu, minu mõttekriipsud ja vastamata laused. Miks? Tahtsin. Ja tahan. Tulnud läbi valuvalguse ja näinud jaheda leegi võrgutavat mängu, mis meelitas ligi ja lahti enam ei saa. 
Minu ülesandeks on näidata, et saab. Saab siis, kui Sinus on minu nägu, minu kuumust ja praksuvat jääd. Saab, kui see peegel me vahel üles sulab ja seal teisel pool oled Mina.