Õhtu enne... uut algust?
Puhas, kreemitatud varbaotsest juusteotsteni, roosas hommikumantlis, valmistumas homseks uueks alguseks. Hetkel nagu tordilõik ilma kirsita. Just-just! Tänaõhtust joogatundi segas tuletõrjealarm. Ma ei eksi, kui ütlen, et see undas ikka oma 35 minutit. Ja ei lasknud keskenduda ja kohal olla. Kuigi ma tegin seda hambad ristis, mida tegelikult olla ei tohi. Aga noh, undas. Ja tunni kõige meeldivam osa - lõpulõdvestus, ei saanud enam selliseks nagu ta tavapäraselt on olnud - et täieliku ja õndsa zeni asemel oli selline... kerkinud pärmitaigna tunne, et millal ahjust välja saab. Meeldetuletus iseendale - järgmine kord õhemad sokid ja sportmaika jäta ära. Ei tea, kellel siis seal kuskil juhe kärssas või mingi relee ülekuumenes, aga tänane tund polnud see õige.
Üleüldse - tegin täna korraliku kõnnitiiru, 6 km, päikest ei näinud. Ja siis ma kuulen, et päike oli täna olnud. No kus? Igatahes pihustasin põske sutsaka d-vitamiini ja järgmine kord sean kompassi nii, et ... päike on.
Mulle meeldis, eh, osaliselt siiski, tänane Anu hommikusaade. Etteruttavalt - ma ei ole selle saate fänn, aga ju siis täna oli vaja. Külaliseks oli Rain Lõhmus. Ja siis ma jäingi seda ruutu seinal vaatama. Kogu see pläust, mis meil õues toimub, millest mul tavakodanikuna on rohkem kui kõrini ja mille tulemusena olen otsustanud hakata absoluutselt a-poliitiliseks, sest see on nii masendav, omakasupüüdlik, ärategev, lömitav, ülesõitev, halvustav - ahaa! ma annan hinnanguid!, et võtaks üheotsapileti ja kaoks, kui poleks ...
Ent Rain Lõhmus üllatas positiivselt. Võtkem või see Tammsaare Tõde ja õigus. Kooliajal lugesin. Raske oli. Rõhuv oli. Teatritükki ei läinud meelega vaatama. Ja ma ei saa rusikaga vastu rinda vehkida, et nüüd ma olen eestlasem kui keegi teine, sest mul on Tõde ja õigus loetud, nähtud läbianalüüsitud. Ent kõige täpim täpp tema jutus oli, et kui soovid saavutada edu, siis... uju vastuvoolu. Otsi oma tee. Ära jää lootma kellegi teise poolt konstrueeritud trepiastmeile kõndima. Vot siis... tee teisiti kui tavaliselt tehakse. Muidugi saab selline käitumine kilplasliku üldsuse poolt kiiksuga tegelaseks tembeldatud, aga on teisitimõtlejaid, ei oma peaga mõtlejaid, kes siinkohal RLga nõustuvad. Meil ei ole vaja ühesuguseid kuubikuid, vaid rombe ja ringe ja kolmnurki ka.
Ja nüüd läheb üks ümar vorm oma maailmaparandavaid unenägusid vaatama.
Ei pääse unest, sest uus elu koidab ;)
Üleüldse - tegin täna korraliku kõnnitiiru, 6 km, päikest ei näinud. Ja siis ma kuulen, et päike oli täna olnud. No kus? Igatahes pihustasin põske sutsaka d-vitamiini ja järgmine kord sean kompassi nii, et ... päike on.
Mulle meeldis, eh, osaliselt siiski, tänane Anu hommikusaade. Etteruttavalt - ma ei ole selle saate fänn, aga ju siis täna oli vaja. Külaliseks oli Rain Lõhmus. Ja siis ma jäingi seda ruutu seinal vaatama. Kogu see pläust, mis meil õues toimub, millest mul tavakodanikuna on rohkem kui kõrini ja mille tulemusena olen otsustanud hakata absoluutselt a-poliitiliseks, sest see on nii masendav, omakasupüüdlik, ärategev, lömitav, ülesõitev, halvustav - ahaa! ma annan hinnanguid!, et võtaks üheotsapileti ja kaoks, kui poleks ...
Ent Rain Lõhmus üllatas positiivselt. Võtkem või see Tammsaare Tõde ja õigus. Kooliajal lugesin. Raske oli. Rõhuv oli. Teatritükki ei läinud meelega vaatama. Ja ma ei saa rusikaga vastu rinda vehkida, et nüüd ma olen eestlasem kui keegi teine, sest mul on Tõde ja õigus loetud, nähtud läbianalüüsitud. Ent kõige täpim täpp tema jutus oli, et kui soovid saavutada edu, siis... uju vastuvoolu. Otsi oma tee. Ära jää lootma kellegi teise poolt konstrueeritud trepiastmeile kõndima. Vot siis... tee teisiti kui tavaliselt tehakse. Muidugi saab selline käitumine kilplasliku üldsuse poolt kiiksuga tegelaseks tembeldatud, aga on teisitimõtlejaid, ei oma peaga mõtlejaid, kes siinkohal RLga nõustuvad. Meil ei ole vaja ühesuguseid kuubikuid, vaid rombe ja ringe ja kolmnurki ka.
Ja nüüd läheb üks ümar vorm oma maailmaparandavaid unenägusid vaatama.
Ei pääse unest, sest uus elu koidab ;)
Kommentaarid
Postita kommentaar