Esmaspäev /käin ühe nädala üle

Jube. Vastik. Esmaspäev.
Nagu hoiaks terve päev paljaste kätega kaktust peos, aegajalt käsi vahetades.
Aru ma ei saa, miks esimene tööpäev nädalas nii okkaline on.
Võibolla tingitud sellest, et kõik (ma-sa-ta) on meelestatud olema turtsakad, sapised, osundajad ja kui selle saab ühe, oh, olgu, kahe päevaga tehtud, siis nädala keskel on enamik (ma-sa-ta) pehmed, sõbralikud, silmavaatavad, naeru kuristavad...
Et pühapäev on oluline! Kuidas selle veedad, kellega veedad - see meeleolu kandub järgmisesse päeva. Või et siis ärkad esmaspäeval ja valid - nagu riideid - olen täna rõõmsas tujus; olen täna killu viskaja; olen täna luuser; olen täna ... Näed halba und, oled trossis, näed head und, oled lustlik.
Nii lustiline, et kipud silitama naabrite nööpsilmset kassi, kes alatasa trepikotta kiunuma saadetakse. Jah, ta kiunub, ei tee njäu!
Mis siis eile toimus? Paduvihmane pühapäev, mis päädis päikeselise õhtuga. Võta või õppust - kui algus on kehv, siis alati terendab seal kuskil ka parem.
Täna oli siis kaktuse peos hoidmise päev.
Homme hoian ... meeleolu.

Armastusest vihkamiseni pidi olema vaid üks samm.
Aga ihkamisest armastuseni?

Igatahes on hea, et seda kaktuselist päeva on jäänud napp tund.

Head und. Iseendale. Sulle.


Armastusega
Jo 💙