Teisipäev /käin ühe nädala üle
Öö saabund sadama üüüü-leeee... Ai jee! Kell on 21:15 ja ma jõuan koju.
Äratus: 4:10 (!), teine äratus 7:10 ja ongi tunne, et paar tundi jäi ööund olemata.
Eks magab siis järgmise sügavamalt, unenäovabalt, mõnuga, kõhuli.
Selline ... orav-rattas-tunne päev jäi selja taha. Igatahes paremas tujus ja olemises kui see eilne esmaspäev.
Hommik rullus rahulikult ummikus kulgedes lahti. Üminal tõttasin treppidest üle oma toa poole. Kirjutasin üles kõik selle, mis teha tuleb ja täiendasin seda nimekirja terve päev. Ok, enamik sai läbi kriipsutatud.
Võtsin lõuna ajal endale tunni. Kõnnitunni. Nimelt kuulub mu igapäeva distsipliini tund aega järjest liikumine. Toimib teine suurepäraselt mõtete korrastajana, uute mõtete genereerijana, tööst tulenevate pingete maandajana. Tiir tuli paraku teha mööda linnatänavaid - õudne, milline mootorite müra. Mul on ikka väga vedanud, et ma oma kõnniringe seni olen õhtul teinud. Hommikuti ka. Hommikustest sammudest tuleb muide sihuke energialaks, nagu voolaks vere asemel soontes puhtakujuline apelsinimahl - toonus on pilgeni ja kõnd reibas. Lihtsalt et... neid hommikusi ringe teen ma harva, olen hommikul aeglane virguja.
Päevane ring tuli olude sunnil - õhtu oli broneeritud.
Täiskuu teeb tõesti inimesed kummaliseks - tõstetakse sellised porbleeme, kus peale probleemi midagi ei nähta. Umbes nii, et "mul on probleem. Vaadake mind. Mul on!" Keegi ei soovi probleemile lahendust otsida, kõik vahivad "probleemiga" tõtt ja sügavad keelt. Mõni kukalt.
Kõige hullem - probleemiomaja ei vaevu ise lahendustki välja käima. Mulle meeldivad need inimesed, kes tulevad ja ütlevad, et vot, näe on probleem. Mis sa arvad, kas seda võiks lahendada nii või siis naa, või oskad lahenduskäiku pakkuda? Nii on palju põnevam - sa oled nagu labürindis ja selmet paanitseda, hakkad otsima väljapääsu. See lahenduste leidmine viib inimesena edasi - kasvab areng ja kogemus.
Kusjuures soovitan probleemi keskkonnast aegajalt eemalduda. Distantspilk võib näidata õige suuna lahenduse leidmiseks. Sellepärast teengi kõnniringi ja olen naastes kui mitte lahendus peos, siis vähemalt idee või kaks, kuidas kitsaskohale läheneda.
Moraal - näe oma ninaesisest kaugemale.
Sellega võikski teisipäevale punkti panna.
Tõsta pilk ja vaata silmapiiri.
Armastusega,
Jo
Äratus: 4:10 (!), teine äratus 7:10 ja ongi tunne, et paar tundi jäi ööund olemata.
Eks magab siis järgmise sügavamalt, unenäovabalt, mõnuga, kõhuli.
Selline ... orav-rattas-tunne päev jäi selja taha. Igatahes paremas tujus ja olemises kui see eilne esmaspäev.
Hommik rullus rahulikult ummikus kulgedes lahti. Üminal tõttasin treppidest üle oma toa poole. Kirjutasin üles kõik selle, mis teha tuleb ja täiendasin seda nimekirja terve päev. Ok, enamik sai läbi kriipsutatud.
Võtsin lõuna ajal endale tunni. Kõnnitunni. Nimelt kuulub mu igapäeva distsipliini tund aega järjest liikumine. Toimib teine suurepäraselt mõtete korrastajana, uute mõtete genereerijana, tööst tulenevate pingete maandajana. Tiir tuli paraku teha mööda linnatänavaid - õudne, milline mootorite müra. Mul on ikka väga vedanud, et ma oma kõnniringe seni olen õhtul teinud. Hommikuti ka. Hommikustest sammudest tuleb muide sihuke energialaks, nagu voolaks vere asemel soontes puhtakujuline apelsinimahl - toonus on pilgeni ja kõnd reibas. Lihtsalt et... neid hommikusi ringe teen ma harva, olen hommikul aeglane virguja.
Päevane ring tuli olude sunnil - õhtu oli broneeritud.
Täiskuu teeb tõesti inimesed kummaliseks - tõstetakse sellised porbleeme, kus peale probleemi midagi ei nähta. Umbes nii, et "mul on probleem. Vaadake mind. Mul on!" Keegi ei soovi probleemile lahendust otsida, kõik vahivad "probleemiga" tõtt ja sügavad keelt. Mõni kukalt.
Kõige hullem - probleemiomaja ei vaevu ise lahendustki välja käima. Mulle meeldivad need inimesed, kes tulevad ja ütlevad, et vot, näe on probleem. Mis sa arvad, kas seda võiks lahendada nii või siis naa, või oskad lahenduskäiku pakkuda? Nii on palju põnevam - sa oled nagu labürindis ja selmet paanitseda, hakkad otsima väljapääsu. See lahenduste leidmine viib inimesena edasi - kasvab areng ja kogemus.
Kusjuures soovitan probleemi keskkonnast aegajalt eemalduda. Distantspilk võib näidata õige suuna lahenduse leidmiseks. Sellepärast teengi kõnniringi ja olen naastes kui mitte lahendus peos, siis vähemalt idee või kaks, kuidas kitsaskohale läheneda.
Moraal - näe oma ninaesisest kaugemale.
Sellega võikski teisipäevale punkti panna.
Tõsta pilk ja vaata silmapiiri.
Ööd!
Armastusega,
Jo
Kommentaarid
Postita kommentaar